Aarali meri
Arilin Teras, Tuulikki Tarsalainen, PK 14
Araali meri ehk Araal on umbjärv Kesk-Aasias, mis jääb Kasahstani ja Usbekistani territooriumile.
Pindala: 1960 aastail 67 499 km2
2011 aastail 12 130 km2
Ajalugu
Araali meri on umbes 140 000 aastat vana. Kahe Kesk-Aasia suurima jõe vete ühinemisel moodustus suur Araali järv, mis piirnes läänes Üstirti platooga, lõunas Karakumi ja Kõzõlkumi kõrbega, idas Betbakdala kõrbe ja Karatau mäestikuga ning Ülken Borsõki ja Araali Karakumi kõrbega.
Araali meri 1853
Araali meri 1989- 2003
Araali meri 1970- 1990- 2014
Nimi: Araali Meri
Meri on aegade jooksul kandnud mitmeid nimesid. Aleksander Suure ajal kutsuti järve Oxose järveks. 9- 11 sajand kutsuti seda järve Horezmi järveks. Araali mere nimetust kasutati esmakordselt Vene päritolu kaardil aastal 1697. Enne seda nimetati järve Venemaal Siniseks mereks.
The shrinking of the Aral Sea - "One of the planet's worst environmental disasters"
Araali meri kahaneb.
Araali merd toitvate jõgede vett kasutatakse põldude niisutamiseks. 1950 aastal suurendati niisutavate põldude pindala ja ehitati veehoidlaid. Ajavahemikus 1971- 1980 jõudis aastas järve vaid keskmiselt 10% jõgede vooluhulgast ning mõnel kuivemal aastal ei jõudnud järve mööda jõgesid üldse vett. Alates 1960. aastatest on Araali mere pindala seoses veemahu kahanemisega pidevalt ja kiires tempos vähenenud. Järve pindala on tänapäeval üle viie korra väiksem, kui möödunud sajandi keskel.
Keskkonna probleem.
20. sajandi esimesel poolel jõudis mööda jõgesid Araali merre 25,5 miljonit tonni soolasid, ning järvevesi oli kaltsiumkarbonaadiga üle küllustunud. Kuna jõgedes on kasvanud pinnasevee osakaal, siis on suurenenud oluliselt soolade sisaldus ja vee saastatus.
Järve suunatakse pidevalt põldude niisutamisest ülejäänud vett millesse sattuvad väetised, pestitsiidid ja mitmesugused muud põllumajanduses kasutatavad kemikaalid. Araali mere põhi on saastunud.
Bioloogia relvade katsetamine Vozroždenije saarel.
Saar oli väike ja eraldatud, ning suveperioodil oli seal kuiv ja kuum kliima, mis vähendavad oluliselt patogeensete mikroorganismide ellujäämise ja levimise tõenäosust. Esimesed biorelvastuse katsetused tehti saarel aastal 1936- 1937. Katseid tehti erinevate loomade peale kelle laibad maeti saarele. 1998. aastal avastati maapinnast elusaid Siberi katku eoseid. Seoses Araali mere kuivamisega kasvas saar maismaaga kokku. Kasvas oht, et närilised ja inimesed võivad viirusega nakatuda. Seetõttu otsustati 2001 aastal toetada 6 miljoniga saare mahajäänud biorelvade jäätmete neutraliseerimist.