ARAALI MERI
Laura-Liis Daaniel
Iseloomustus
Araali meri on umbjärv Kesk-Aasias, mis jääb Kashastani ja Usbekistani territooriumile.
Üldandmed
Ariaali mere pindala on kokku 1,8 miljonit ruutkilomeetrit. Araali mere vanus on umbes 140 000 aastat vana. Tänaseks on meri kaotanud üle 90% veemahust inimtegevuse tõttu. Araali meri on ka suure soolasisaldusega.
Tekkimine
Pliotseeni -eelsel perioodil oli Araali mere piirkonnas suurem veekogu, mis oli ühenduses Kaspia merega. Järgnenud ajastikel toimus veekogude järkjärguline eraldumine.
Nime saamine
Sõna aral pärineb türgi keelest, mis tähendab tõlkes saart. 17. sajandil kutsuti selle nimega ühte Amudarja deltas asuvat saart. Pärast laienes nimi kogu deltale ja järvele. Nimetust Araali meri kasutati esmakordselt Vene päritolu kaardil aastal 1697. Enne seda nimetati Venemaal järve Siniseks mereks.
Keskkonnaprobleemid
Araali mere pindala hääbub pidevalt tänu inimtegevusele. Inimesed kasutavad seda vett eelkõige põldude niisutamiseks ning tänu sellele ongi meri kahanenud väga palju.