Tervislik toitumine

Emma Johanna ja Laura-Marie

Kuidas valida, mida süüa

Päevast päeva ilmub uut infot toiduainete tervistavate omaduste või nende kahjulikkuse kohta. Homme võib juhtuda, et lükatakse see info ümber. Tootjad pakuvad üha uusi tooteid, mis väidetavalt on meile kasulikud. Samuti mõeldakse pidevalt välja uusi dieete. Tervisliku toitumise info tundub muutuvat väga kiiresti ja raske on selles orienteeruda. Trendidesse ja sensatsioonilistesse uudistesse toitumisest tasub suhtuda eluterve kahtlusega. Ei ole olemas imetoiduaineid ega imedieete, kõige tähtsamad tervisliku toitumise põhimõtted ei ole tegelikkuses kuigi palju muutunud juba aastakümneid.



Mida peaks korralik söögikord sisaldama

Korralik söögikord peaks sisaldama palju erinevaid vitamiine.Päevas peaks olema vähemalt kolm korraliku söögikorda.Hommikusöök on oluline, sest nii pead pikemalt päeval vastu.Ka lõunasöök on oluline, sest peale söömist on hea jälle tööle hakata.Õhtusööki peaks sööma hiljemalt kell 18:00, sest liiga täis kõhuga on halb magama jääda.Hommikusöögiks peaks sööma näiteks: putru,võileiba või omletti.Lõunasöök võiks sisaldada näiteks: juurvilju,liha, leiba ja kartulit ja kala. Õhtusöök võiks sisaldada näiteks: väikest võleiba.


Millised vitamiinid on olulised ja miks?

Vitamiinid ei anna energiat, kuid on eluliselt tähtsad organismi normaalseks tööks ja tervise alalhoidmiseks.

Vitamiinid on vajalikud:

  • sest need vastutavad oksüdatsiooniprotsesside eest organismis, olles kasvamise, ainevahetuse, rakkude taastootmise ja seedimise olulisteks teguriteks;
  • sest reguleerivad närvide, lihaste ja luude tööd, omavad rolli luu- ning lihaskoe moodustumisel;
  • nakkus- ja viirushaiguste eest kaitsmisel;
  • sest nad kaitsevad organismi vabade radikaalide kahjuliku toime eest, seetõttu nimetatakse A-, D- ja E-vitamiine antioksüdantideks.

Vitamiine on vaja küll väga väikestes kogustes, mikrogrammidest kuni milligrammideni, kuid see eest tuleb neid tarbida pidevalt, sest neist ei teki organismi pikaajalist varu.

Inimene suudab sünteesida ainult üksikuid vitamiine (B3-, B5-, K-vitamiini, retinooli ß-karoteenist, päikesekiirguse toimel ka D-vitamiini), aga neidki vaid sobivate lähteühendite ja välistingimuste koosmõjul. Selline puudulik sünteesivõime tähendab sõltuvust söödud toidu kvaliteedist, seega vitamiinid ilma toiduta ei omastu.



Kuidas on seotud toitumine ja haigused?

Et olla terve peab ka toituma tervislikult ja mitmekülgselt. Kui sa sööd päevas 80% magusat ja kõigest 20% korralikku toitu siis on üsna loomulik, et oled tihti haige.Tegelikult peaks olema hoopis vastupidi, et 90% korralikku toitu ja kõigest 10% magusat.Kui oled harjunud päevas sööma palju magusat ja vähe soolast siis on vaga raske ümber harjuda.Kui sa sööd palju magusat siis võib sul tekkida paljude asjade vastu allergia.