Refleksioon
Svetlana Gornostajeva
Refleksioon-mis see on ?
Mõiste refleksioon tuleneb ladina keelest, kus sõna reflectere tähendab akent, tagasipööramist, tagasipeegeldamist.
Refleksioon on praktilise kogemuse kirjeldamise, analüüsi ja hindamise protsess, mille eesmärgiks on õppimine sellest kogemusest.
Refleksiooni defineeritakse kui aktiivset teadvustatud indiviidi tegevuse või tegevuse aluseks olevate väärtuste, uskumuste või arusaamade isiklikku või toetatud analüüsiprotsessi, mille tulemusel toimub indiviidi seni kasutatud lahenduste, strateegiate ja toimimise muutmine või säilitamine tuleviku arengut silmas pidades, kujunevad uued teadmised, toimub õppimine ja käitumise muutumine.
Refleksioonist võib rääkida kui tagasivaatamisest, analüüsimaks toimunud situatsiooni; kusjuures tagasivaatamine võib toimuda nii asetleidva situatsiooni ajal kui ka peale seda. Refleksiooniprotsessi tulemus peaks kanduma üle õpetaja tegevusse – oma töös tagasivaatamine ja mõtestamine, tegevuse analüüs peaks viima uuenenud tegevuskavani edaspidise tarbeks.
Refleksioon on seotud konkreetsete situatsioonide või kogemustega. Refleksiooni käigus käsitleb reflekteerija teadlikult oma kogemust või tegevuse põhimõtteid. Tulemuseks on uus käsitlus ja kvalitatiivselt erinev arusaam käsitletavast. Kogetud situatsiooni lahtimõtestamise ja metakognitiivse analüüsi tulemusena teadvustatakse muutumisvajadust, vastavalt tehtud järeldustele muutub situatsiooni tõlgendus, kogemus hinnatakse ümber ja kujundatakse kvalitatiivselt uued teadmised, seega toimub õppimine.
Miks üldse refleksioon on õpetajale vajalik ?
Tundide analüüs ja enese tegevuse peegeldamine on loomulik osa õpetaja tööst. Refleksioon aitab tagasi vaadata – analüüsida tundi, enda tegevust, leida põhjusi käitumisele. Samuti on see toeks enda professionaalsel määratlusel ja sihtide seadmise.
Refleksioon on üheks võtmeteguriks õppimise ja õpetaja professionaalse arengu juures. See on enesepeegeldus, mis aitab õpetajal saada teadlikumaks oma tegevuse tagamaadest. Refleksiooni kaudu muudetakse teadvustamata teadmine teadlikuks, see aitab õpetajal analüüsida oma käitumise põhjusi ja paremini mõista oma professionaalset tegevust ning seda laiendada. Refleksiooniprotsess tähendab oma käitumise, mõtete ja uskumuste uurimist vabatahtlikul ja kriitilisel viisil.
Mida reflekteerida?
Refleksiooniprotsessis võib eristada erinevaid etappe, aspekte ja tasandit. Näiteks Saka eneseanalüüsiring toob välja kuus etappi: kirjeldus, hindamine, põhjendamine, tähenduse loomine, kavandamine. Refleksioon on eriti abiks probleemsete juhtumite juures. Kuid professionaalseks arenguks on õpetajal kasulik reflekteerida pidevalt. Reflekteerida võib seda osa tööst, mis parasjagu aktuaalne või muutmist vajab, näiteks:
- eesmärkide ja õpiväljundite täitmist,
- uprobleemseid situatsioone,
- õpilaste ja õpetaja motivatsiooni,
- õpilaste käitumist,
- õppesisu,
- enda positsiooni, tõekspidamisi, missiooni.
Refleksiooni juures kasulik mõelda sihipäraselt ka parendusele, õppimisele ja arengule. Refleksioonil peaks olema tulemus.
Kuidas reflekteerida ?
Refleksiooniprotsessi aluseks sobib erinevat tüüpi dokumentatsioon. Õpetaja võiks pidevalt teha tähelepanekuid oma töö kohta.
Dokumentatsioon, kirjeldus, märkmete tegemine on heaks aluseks
refleksiooniks ja annab ülevaate oma tööst perspektiivis.
Dokumentatsioonivormiks sobib näiteks:
- tunnianalüüs,
- tundide või juhtumite kirjeldused,
- õpipäevik õpetaja märkmetega,
- õpilaste kunstiteoste kogu,
- tagasisideküsimustikud,
- videolindistus,
- pildid, skeemid, märkmed.
Kokkuvõte
Refleksioon on praktilise kogemuse kirjeldamise, analüüsi ja hindamise protsess, mille eesmärgiks on õppimine sellest kogemusest. Reflektsiooni kaudu muudetakse seega teadvustamata teadmine teadlikuks. Selle protsessi kirja panemine muudab sisemised asjad nähtavaks. Reflektsioon basseerib enda kogemuse põhjal. On oluline kriitiliselt analüüsida enda tegevust, käitumist; oskuseid; uskumusi; missioon.
Refleksioon on õpetajale jaoks väga oluline. Selele, et saada heaks õpetajas ja jääda niisugusena on vaja iseenda pidevalt areneda, paremaks ja paremaks muuta. Õpetaja peab alati eeskujuks olema. Seetõttu refleksioon on kahtlematu õpetaja töö osa. Enda õpetaja kogemusel ütlen, et suure koormuse tõttu on väga raske enda alati põhjalikult analüüsida. Samas kui analüüsida alati liiga kriitiliselt on oht vastupidi alandada ise enda. Lisaks sageli sinu ebaõnnestunud tund ei ole otseselt sinuga seotud, põhjus on rohkem õpilastel.
Isikliult kohtusin mõistega refleksioon juba enne kursusel "Reflesiooni toetavad õppemeetodid". Arvestades seda, et kursused olid 2010, palju juba unustas. Uuesti kordada antud teemat oli mulle jaoks väga kasulik.