Refleksioon
Mis, miks ja kuidas?
Mis on refleksioon?
Refleksioonist võib rääkida kui tagasivaatamisest, analüüsimaks toimunud situatsiooni; kusjuures tagasivaatamine võib toimuda nii asetleidva situatsiooni ajal kui ka peale seda. Refleksiooniprotsessi tulemus peaks kanduma üle õpetaja tegevusse – oma töös tagasivaatamine ja mõtestamine, tegevuse analüüs peaks viima uuenenud tegevuskavani edaspidise tarbeks.
Kuidas refleksiooni koostada?
SAKA ring
- Kirjeldamine (mida tegin?)
- Hindamine (kuidas läks?)
- Põhjendamine (miks nii läks?)
- Tähenduse loomine (mida õppisin?)
- Kavandamine (mida teen järgnevalt?)
- Kogemine, uue tegevuse rakendamine (mida uut?)
Gibbsi refleksioonimudel - toob sisse ka tunded
- Kirjeldus (mis juhtus?)
- Tunded (mida tundsid?)
- Hinnang (mis oli head, mis halba?)
- Analüüs (mida veel oleks teha saanud?)
- Järeldused (mida oleks saanud teha teisti?)
- Tegevusplaan (kui sama asi kordub, siis mida teeks teisti?)
Õpetaja võiks pidevalt teha tähelepanekuid oma töö kohta. Dokumentatsioon, kirjeldus, märkmete tegemine on heaks aluseks refleksiooniks ja annab ülevaate oma tööst perspektiivis. Dokumentatsioonivormiks sobib näiteks:
- tunnianalüüs,
- tundide või juhtumite kirjeldused,
- õpipäevik õpetaja märkmetega,
- õpilaste kunstiteoste kogu,
- tagasisideküsimustikud,
- videolindistus,
- pildid, skeemid, märkmed.
Millised on kõige olulisemad punktid, mida enda reflekteerimisel järgida?
Refleksioon on eriti abiks probleemsete juhtumite juures. Kuid professionaalseks arenguks on õpetajal kasulik reflekteerida pidevalt. Reflekteerida tasub seda osa tööst, mis on parasjagu aktuaalne või vajab muutmist. Näiteks:
- eesmärkide ja õpiväljundite täitmist,
- probleemseid situatsioone,
- õpilaste ja õpetaja motivatsiooni,
- õpilaste käitumist,
- õppesisu,
- enda positsiooni, tõekspidamisi, missiooni.
Mõelda tuleks ka parendusele, õppimisele ja arengule.
Miks reflekteerida?
Refleksioon on üheks võtmeteguriks õppimise ja õpetaja professionaalse arengu juures. See on enesepeegeldus, mis aitab õpetajal saada teadlikumaks oma tegevuse tagamaadest. Refleksiooni kaudu muudetakse teadvustamata teadmine teadlikuks, see aitab õpetajal analüüsida oma käitumise põhjusi ja paremini mõista oma professionaalset tegevust ning seda laiendada.
Isiklikult arvan, et reflekteerimisel on õpetajana arenemises suur roll. Võib-olla ei ole see alati väga lihtne ning alati ei pruugi selleks aega olla, kuid olen kindel, et pikas perspektiivis (ja tegelikult ka juba lühema aja jooksul) kujuneb see väga kasulikuks.
Kas ka õpilased saaksid reflekteerimisest kasu ja kuidas seda korraldada?
Head meetodid on näiteks:
- kokkuvõtete kirjutamine;
- mõistekaardi koostamine;
- rakendusvõimaluste leidmine;
- e-portfoolio või õpimapi koostamine.
Õpilastel sageli ei ole motivatsiooni ise ennast reflekteerida. Seetõttu on sellised ülesanded koolis väga kasulikud. Nagu ka allolevast videost näha, läheb oma õppimist reflekteerivatel õpilastel koolis üldjuhul paremini. Sellepärast peaksid õpetajad taolisi ülesandeid kindlasti aeg-ajalt andma.
Refleksiooniprotsess tähendab oma käitumise, mõtete ja uskumuste uurimist vabatahtlikul ja kriitilisel viisil
Allikad
- http://www.tulevikuopetaja.ee/moodul-v/refleksioon-opetaja-professionaalses-arengus/
- http://tiigrihypeharidustehnoloog.blogspot.com/2013/08/refleksioonist-ehk-kuidas-laks.html
- http://seoseidloovkunstiharidus.files.wordpress.com/2012/10/reflektsioonist2.pdf
http://www.e-ope.ee/_download/euni_repository/file/1350/raamat9.pdf