Toitu tervislikult!

Hanna Tomingas, Hanna Väät

Kuidas valida, mida süüa?

1. Ära unusta hommikusööki 2. Söö regulaarselt 3. Söö rohkem kiudaineterikast toitu 4. Söö vähemalt 5 portsjonit puu- ja köögivilju päevas 5. Söö rohkem kala 6. Söö vähem rasva ja küllastunud rasvhappeid 7. Söö vähem suhkrut 8. Söö vähem soola 9.Joo piisavalt vett 10. Ära liialda alkoholiga

Mida peaks korralik söögikord sisaldama?

Kõike võib süüa, kuid mitte piiramatult. Magusat ja rasvarohkeid toite tohib süüa harva ja väikestes kogustes, soola ja alkoholi tarbimisega tuleb olla hoopis ettevaatlik. Ükski liialdus ei ole tervisele hea, isegi „tervislike“ toiduainetega on võimalik liialdada. See võib samuti viia ühekülgse ja tasakaalustamata toitumiseni. Toidupüramiid näitab ette õiged proportsioonid, milliseid toite tuleb süüa rohkem, milliseid vähem.


Millised vitamiinid on olulised ja miks?

Vitamiinid ei anna energiat, kuid on eluliselt tähtsad organismi normaalseks tööks ja tervise alalhoidmiseks.

Vitamiinid on vajalikud:

  • sest need vastutavad oksüdatsiooniprotsesside eest organismis, olles kasvamise, ainevahetuse, rakkude taastootmise ja seedimise olulisteks teguriteks;
  • sest reguleerivad närvide, lihaste ja luude tööd, omavad rolli luu- ning lihaskoe moodustumisel;
  • nakkus- ja viirushaiguste eest kaitsmisel;
  • sest nad kaitsevad organismi vabade radikaalide kahjuliku toime eest, seetõttu nimetatakse A-, D- ja E-vitamiine antioksüdantideks.

Vitamiine on vaja küll väga väikestes kogustes, mikrogrammidest kuni milligrammideni, kuid see eest tuleb neid tarbida pidevalt, sest neist ei teki organismi pikaajalist varu.

Inimene suudab sünteesida ainult üksikuid vitamiine (B3-, B5-, K-vitamiini, retinooli ß-karoteenist, päikesekiirguse toimel ka D-vitamiini), aga neidki vaid sobivate lähteühendite ja välistingimuste koosmõjul. Selline puudulik sünteesivõime tähendab sõltuvust söödud toidu kvaliteedist, seega vitamiinid ilma toiduta ei omastu.

Vitamiinide vajadus sõltub peamiselt:

  • soost
  • vanusest
  • organismi tervislikust seisundist
  • kehalisest aktiivsusest

    Vitamiinipuudus võib tekkida mitmetel põhjustel:

    • toitumuslik-olmelised põhjused (toiduainete defitsiit nälgimisel; tasakaalustamata ühekülgne toit; toiduainete vale töötlemine, nt.liiga pikaajaline kuumas hoidmine; imendumishäired, mida tekitab nt. alkoholism)
    • füsioloogilised põhjused (osade vitamiinide kõrgenenud vajadus näiteks väikelastel, rasedatel, imetavatel naistel või vanuritel)organismi teatud haiguslikud seisundid ja konkreetsete ravimit
    • OLULISED VITAMIINID
    • B1 vitamiin, mida leidub kaerahelvestes, maapähklites ja köögiviljades.
    • B2 vitamiin, mida leidub juustus, munades, kalas, maksas, piimas ja brokolis.

    • B6 vitamiin, mida leidub loomalihas, lillkapsas, maksas, nisuidudes ja täisterades.

    • B12 vitamiin, mida leidub loomalihas, juustus, munades, neerudes ja maksas.

    • Vitamiin E on suurepärane vahend vabade radikaalide hävitamiseks. Need on toksilised ained, mis kahjustavad aju, E vitamiin aga leiab need üles ja hävitab ära. E vitamiini leidub munades, paljudes pähklites, piimas, oliiviõlis, kõrvitsaseemnetes ja päevalilleseemnetes.