I Eesti Vabariigi rahareformid

Kristiina Krause

Enne reformi

  • 1918. aastal puudus Eesti Vabariigil veel oma raha.
  • Seadusandlikult rahakäivet reguleerinud Saksa okupatsioonivõim kuulutas Eestis kehtivaks vaid Saksa marga.

Tallinna Arvekoja maksutähed

  • Esimesed iseseisvusaegsed omad ametlikud maksevahendid
  • Saksa ja eesti keeles trükitud blanketid, millele märgiti summa käsitsi
  • Tegevus lõpetati 1923. aastal
Big image

Eesti mark - 1918. a rahareform

  • Pärast Saksamaa alistumist Esimeses maailmasõjas tuli kokku Eesti Ajutine Valitsus, kes muude eluliselt tähtsate küsimuste kõrval pööras kohe ka suurt tähelepanu rahanduse arendamisele.


  • 30. novembril 1918 Ajutise Valitsuse istungil võeti vastu otsus kehtestada riigi vääringuks Eesti mark (= 100 penni).


  • Kuni Eesti Panga asutamiseni oli Riigikassa ülesanne valitsuse otsusel raha väljastada
  • Eesti mark võrdsustati Saksa idamargaga.
  • Kassatähti hakati valmistama nii Helsingis kui ka Tallinnas.


  • Kuigi algul üritati kassatähtedele anda kindlat tagatist, ei lubanud riigi majanduslik olukord sellest kinni pidada ja peagi muutus mark lihtsalt katteta paberrahaks.
  • Aastatel 1922–1926 valmistati 10- ja 25-margaseid vahetustähti paberist, ülejäänud nimiväärtused vermiti müntidena. Käibelt kadusid 10-margased vahetustähed 1927. aastal, 25-margased alles 1931. aastal.
  • Markvääringus kassatähed kõrvaldati käibelt etapiti 1924. ja 1927. aastal, osaliselt aga alles 1930. aastatel.
Big image
Big image
Big image

Eesti kroon - 1928. a rahareform

  • Marga kiire inflatsiooni ja riigi kullavarude katastroofilise kahanemise tõttu tuli Eestis korraldada rahareform.


  • Kehtestati uus vääring – kroon, mis vastas 100 margale. 1 kroon=100 senti.
  • 1. jaanuarist 1928. a hakati kroone kasutama igapäevastes tehingutes.


  • Kroon tugines kullastandardile – 1 kroonile vastas 100/248 grammi puhast kulda.
  • Reformi aluseks oli Inglise pankadelt saadud 1,35 miljoni naelane laen.


  • Kuna kroonivääringus pangatähed ei saanud õigeks ajaks valmis, lasti 1928. aasta jaanuaris ringlusse viimane seeria 100-margaseid kassatähti, millel oli kirsipunane ületrükk ÜKS KROON.
  • Alles sama aasta septembris võeti kasutusele 10-kroonised pangatähed, millele lisandusid järgnevatel aastatel ülejäänud nimiväärtustega rahad.
  • Lõplikult valmis kroonisari 1936. aastal.

Kujundus

  • Kõik Eesti paberkroonid kujundasid Günther Reindorff ja Georg Westenberg.


  • 1- ja 2-kroonised mündid pidid olema valmistatud hõbedast, 1934. a muudetud seadus lubas neid vermida ka muust metallist.
  • Samal aastal ringlusesse lastud 1-kroonised mündid valmistati messingist.


  • Pangatähed: 5 krooni, 10 krooni, 20 krooni, 50 krooni, 100 krooni, 500 krooni.


  • Mündid: 1 sent, 2 senti, 5 senti, 10 senti, 25 senti, 50 senti, 1 kroon, 2 krooni.
Big image
Big image
Big image
Big image
Big image
Big image
Big image