I Eesti Vabariigi rahareformid
Kristiina Krause
Enne reformi
- 1918. aastal puudus Eesti Vabariigil veel oma raha.
- Seadusandlikult rahakäivet reguleerinud Saksa okupatsioonivõim kuulutas Eestis kehtivaks vaid Saksa marga.
Tallinna Arvekoja maksutähed
- Esimesed iseseisvusaegsed omad ametlikud maksevahendid
- Saksa ja eesti keeles trükitud blanketid, millele märgiti summa käsitsi
- Tegevus lõpetati 1923. aastal
Eesti mark - 1918. a rahareform
- Pärast Saksamaa alistumist Esimeses maailmasõjas tuli kokku Eesti Ajutine Valitsus, kes muude eluliselt tähtsate küsimuste kõrval pööras kohe ka suurt tähelepanu rahanduse arendamisele.
- 30. novembril 1918 Ajutise Valitsuse istungil võeti vastu otsus kehtestada riigi vääringuks Eesti mark (= 100 penni).
- Kuni Eesti Panga asutamiseni oli Riigikassa ülesanne valitsuse otsusel raha väljastada
- Eesti mark võrdsustati Saksa idamargaga.
- Kassatähti hakati valmistama nii Helsingis kui ka Tallinnas.
- Kuigi algul üritati kassatähtedele anda kindlat tagatist, ei lubanud riigi majanduslik olukord sellest kinni pidada ja peagi muutus mark lihtsalt katteta paberrahaks.
- Aastatel 1922–1926 valmistati 10- ja 25-margaseid vahetustähti paberist, ülejäänud nimiväärtused vermiti müntidena. Käibelt kadusid 10-margased vahetustähed 1927. aastal, 25-margased alles 1931. aastal.
- Markvääringus kassatähed kõrvaldati käibelt etapiti 1924. ja 1927. aastal, osaliselt aga alles 1930. aastatel.
Eesti kroon - 1928. a rahareform
- Marga kiire inflatsiooni ja riigi kullavarude katastroofilise kahanemise tõttu tuli Eestis korraldada rahareform.
- Kehtestati uus vääring – kroon, mis vastas 100 margale. 1 kroon=100 senti.
- 1. jaanuarist 1928. a hakati kroone kasutama igapäevastes tehingutes.
- Kroon tugines kullastandardile – 1 kroonile vastas 100/248 grammi puhast kulda.
- Reformi aluseks oli Inglise pankadelt saadud 1,35 miljoni naelane laen.
- Kuna kroonivääringus pangatähed ei saanud õigeks ajaks valmis, lasti 1928. aasta jaanuaris ringlusse viimane seeria 100-margaseid kassatähti, millel oli kirsipunane ületrükk ÜKS KROON.
- Alles sama aasta septembris võeti kasutusele 10-kroonised pangatähed, millele lisandusid järgnevatel aastatel ülejäänud nimiväärtustega rahad.
- Lõplikult valmis kroonisari 1936. aastal.
Kujundus
- Kõik Eesti paberkroonid kujundasid Günther Reindorff ja Georg Westenberg.
- 1- ja 2-kroonised mündid pidid olema valmistatud hõbedast, 1934. a muudetud seadus lubas neid vermida ka muust metallist.
- Samal aastal ringlusesse lastud 1-kroonised mündid valmistati messingist.
- Pangatähed: 5 krooni, 10 krooni, 20 krooni, 50 krooni, 100 krooni, 500 krooni.
- Mündid: 1 sent, 2 senti, 5 senti, 10 senti, 25 senti, 50 senti, 1 kroon, 2 krooni.