Refleksioon

Marili Ilisson

Mis on refleksioon?

Reflektsiooni defineerimise algusaegadel ütled Dewey, et "nael kogemust on parem kui tonn teooriat lihtsalt seetõttu, et ainult kogemuses peitub mis tahes teooria eluline ja tõestatav tähendus".
Siiski pole iga kogemus meie elus tingimata hariv.
Selleks, et kogemusest õppida, on vaja seda olukorda lähemalt tagasivaates analüüsida - reflekteerida. Oluline ongi oma kogemused õppimise objektideks pöörata.
Reflektsiooni defineeritakse kui aktiivset teadvustatud indiviidi tegevuse või tegevuse aluseks olevate väärtuste , uskumuste või arusaamade isiklikku või toetatud analüüsiprotsessi, mille tulemusel toimub indiviidi seni kasutatud lahenduste, strateegiate ja toimimise muutmine või säilitamine tuleviku arengut silmas pidades, kujunevad uued teadmised, toimub õppimine ja käitumise muutumine (Lepp, 2009).
Big image

Miks reflekteerida?

Tundide analüüs ja enese tegevuse peegeldamine on loomulik osa
õpetaja tööst. Refleksioon aitab tagasi vaadata – analüüsida tundi,
enda tegevust, leida põhjusi käitumisele. Samuti on see toeks enda professionaalsel määratlusel ja sihtide seadmise.
Refleksioon on üheks võtmeteguriks õppimise ja õpetaja professionaalse arengu juures. See on enesepeegeldus, mis aitab õpetajal saada teadlikumaks oma tegevuse tagamaadest. Refleksiooni kaudu muudetakse teadvustamata teadmine teadlikuks, see aitab õpetajal analüüsida oma käitumise põhjusi ja paremini mõista oma
professionaalset tegevust ning seda laiendada.

Mida reflekteerida?

Reflekteerida võib seda osa tööst, mis parasjagu aktuaalne või

muutmist vajab, näiteks:

  • eesmärkide ja õpiväljundite täitmist,
  • probleemseid situatsioone,
  • õpilaste ja õpetaja motivatsiooni,
  • õpilaste käitumist,
  • õppesisu,enda positsiooni, tõekspidamisi, missiooni
Big image

Kuidas reflekteerida?

Refleksiooniprotsessi aluseks sobib erinevat tüüpi dokumentatsioon. Õpetaja võiks pidevalt teha tähelepanekuid oma töö kohta.

Dokumentatsioon, kirjeldus, märkmete tegemine on heaks aluseks

refleksiooniks ja annab ülevaate oma tööst perspektiivis.

Dokumentatsioonivormiks sobib näiteks:

  • tunnianalüüs,
  • tundide või juhtumite kirjeldused,
  • õpipäevik õpetaja märkmetega,
  • õpilaste kunstiteoste kogu,
  • tagasisideküsimustikud,
  • videolindistus,pildid, skeemid, märkmed.

Dokumentatsioonile järgnev refleksioon on isiklik protsess, mis võib

viia muutusteni nii professionaalses kui isiklikus arengus. Selle juures

võib toeks olla abistavad küsimused või mõni refleksioonimudel.

„SIBULA“ mudel refleksiooni tasemete iseloomustamiseks

Big image
  1. KESKKOND – Millega ma kohtusin? Millega end sidusin? See tasand viitab kõigele sellele, mida õpetaja kohtab väljaspool iseennast (nt õppekava, koolikultuur jne)
  2. KÄITUMINE - Mida ma teen? Refleksioonis keskendutakse nii efektiivsetele kui ka ebaefektiivsetele käitumismudelitele
  3. PÄDEVUS, OSKUSED – Milles olen pädev, hea?
  4. TÕEKSPIDAMISED, USKUMUSED – Mida ma usun? See tasand viitab ümbritsevale maailmale, mis on sageli tundmatu.
  5. IDENTITEET- Kes ma olen (oma tööga seoses)? Arutletakse teemadel, kuidas me ennast ja oma enesekontseptsiooni kogeme.
  6. MISSIOON Mis mind inspireerib? Mis on minu üldisem olemus? Mis annab tähenduse ja olulisuse meie tööle ja elule? Arutletakse näiteks selle üle, miks inimene otsustas saada õpetajaks. Lisaks üldised maailmavaatelised küsimused.