Viirused ja häkkerid

Kaidar Püss

Mis on arvutiviirus?

Arvutiviirus ehk viirus on programm, mis on võimeline end iseseisvalt kopeerima ning arvutit nakatama. Mõistet „viirus“ kasutatakse ekslikult ka muud tüüpi, ka isepaljunemisvõimeta pahavaraprogrammide puhul: nt reklaam, nuhkvara, ussid ning trooja hobused. Ehtne viirus levib ühest arvutist teise nakatunud peremees-programmi ümbertõstmisel. Selline levimine toimub näiteks failide saatmisel üle võrgu ja interneti või nende transportimisel erinevate andmekandjatega, nt flopiketas, CD, DVD ja USB-mälupulk.


https://et.wikipedia.org/wiki/Arvutiviirus

Viirusetõrjetarkvara ja teised kaitsemeetmed

Paljud kasutajad paigaldavad arvutisse viirusetõrjetarkvara, mis on võimeline viirusi tuvastama ja eemaldama. Lisaks signatuuride võrdlemisele on levinud veel sellise heuristilise algoritmi kasutamine, mille abil otsitakse pahavarale omaseid käitumismudeleid. Selline tehnika on võimeline leidma viirusi, mille baidimustrid veel andmebaasides puuduvad.

Osad tõrjeprogrammid kontrollivad faile nende kasutamisel n-ö lennult. Sellest hoolimata ei muutu vastuvõtlikkus pahavarale, mistõttu on turvaaukude parandamiseks tähtis programmide regulaarne uuendamine. Samuti vajab värskendamist viirusetõrjetarkvara, et sellega kontrollimisel viiruste avastamise efektiivsus suureneks.

Viiruste tehtava kahju vähendamiseks võib kasutaja teha tähtsamatest failidest regulaarseid koopiaid meediumitele, mis pole süsteemiga pidevalt ühendatud või selle poolt korduvalt kasutatavad. Näiteks kui teisaldada failid optilisele andmekandjale, nt CD või DVD, muutuvad need pahavarale immuunseks (juhul, kui viirust ei kopeeritud ühes).


https://et.wikipedia.org/wiki/Arvutiviirus#Viiruset.C3.B5rjetarkvara_ja_teised_kaitsemeetmed