Eesti hagijas kui jahikoer
10. klassi uurimistöö
Eesti hagija ajalugu
Eesti hagijat hakati aretama 1947. aastal kui NSV Liidu Rahvamajanduse ministeerium otsustas, et igal liiduvabariigil peab olema oma tõug. Sel ajal oli Eestis 800 - 900 isendit, kes põhiliselt olid kohaliku hagija ja beagli ning šveitsi hagija ristandid.
Eesti hagija esivanemate seas on vene-poola hagijaid ja foxhaounde, taksikoeri, beagleid, šveitsi, lutserni ja berni hagijaid.
Hagija tõud
Erinevad tõud
- Eesti hagijas
- Soome hagijas
- Gascogne´i väike sinine hagijas
- Ungari hagijas
- Vene hagijas
- Läti hagijas
- Poola hagijas
- Inglise hagijas ehk beagle
- Basset
Vene hagijas
Vene hagijas on üks vanemaid jahikoeratőuge. Jahipidamist hagijatega tunti Venemaal juba XII sajandil. Algul aretasid koerakasvatajad hagijaid igaüks oma maitse järgi ja seetőttu ei olnud veel XIX saj. lőpul ühetüübilist vene hagijat. Esimene vene hagija standard koostati 1895. aastal.
Basset
Basset hound on Inglismaalt pärit väikese hagija tüüpi koeratõug. Koera turjakõrgus on 28–38 cm, kaal 23–35 kg. Tal on lühikesed jalad ja suhteliselt massiivne keha. Nahk on voldiline, karvkate lühike. Iseloomult on ta rahulik ja sõbralik.
Beagle
Beagle ehk inglise madalajalgne hagijas on Inglismaalt pärit väikeste hagijate hulka kuuluv jahikoera tõug. Tema turjakõrgus on 33–41 cm, kaal 9–11 kg. Tõugu on kasutatud Eesti hagija aretamisel.
Miks selline teema valik?
Mina valisin selle teema, sest olen huvitatud jahikoertest. Ja kuna Eestil on täitsa oma koeratõug siis mõtlesin teda lähemalt uurida ja samas saan teada ka teistes hagija tõugudest ja nende ajaloost.