REFLEKTSIOON

MIS, MILLEKS, KELLELE, MiDA ANNAB?

MIS on reflektsioon?

Reflektsiooni olemus


Reflektsiooni defineerimisel on väga palju erinevaid käsitlusi. Võib isegi öelda, et reflektsiooni mõiste on kirjanduses ebaselge ja vastuoluline.
Reflektsiooni defineerimise algusaegadel ütles Dewey, et "nael kogemust on parem kui tonn teooriat lihtsalt seetõttu, et ainult kogemuses peitub mis tahes teooria eluline ja tõestatav tähendus".

SIISKI pole iga kogemus meie elus tingimata hariv.
Selleks, et kogemusest õppida, on vaja seda olukorda lähemalt tagasivaates analüüsida - reflekteerida. Oluline ongi oma kogemused õppimise objektideks pöörata. Kuidas seda teha?

Korthagen ja Vasalos (2005) kirjeldavad REFLEKTSIOONI kui n-ö seestpoolt juhitavat õppimist, mille kaudu püüab inimene mõtestada oma kogemusi ja õppida, otsides sobivamaid lahendusi uuel moel käitumiseks. Refleksioon on seega protsess, mida võib kirjeldada kui mõtlemist oma mõtlemise ja käitumise üle.

Reflektiivne mõtlemine sisaldab tavaliselt:
* Tagasi vaatamine - tavaliselt mõnele asetleidnud sündmusele või ideele.
* Analüüsimine – vaatlemine erinevatest perspektiividest, soovides leida põhjendusi või lahendusi.
* Tähenduse leidmine – mida antud sündmus või idee minu jaoks tähendab.


Näide: Tagasi vaatamine. Täiskasvanud õppija on soome keele tunnis. Tal palutakse hääldada sõna pölynimuri. Õppija on närvis ja hääldab selle valesti, mis kõlab nagu pölynimuuri. Hetkeks kohkub ta selle sõna imelikust kõlast ja soovib otsekohe oma vea parandada. Aga selle ajaga on õpetaja juba üle klassiruumi teatanud korrektse häälduse. Õppija tunneb ennast halvasti.

Analüüsimine. Õppija püüab leida põhjenduse oma halvale tundele. Ta analüüsib oma tunnet. Kuna ta on tulnud soome keelt õppima täiskasvanueas, siis soovib ta ise võtta vastutust oma vigade eest. Eriti sobib talle ennastjuhtiva õppija mõtteviis – avastan ise oma arenguvajadused. Kui õpetaja reageeris liiga kiiresti õppija valesti hääldatud sõnale, siis tekkis õppijal tunne, et ta on jälle põhikoolis ja õpetaja ei süvene õppija arengusse.

Tähenduse leidmine. Õppija teeb avastuse, et täiskasvanute koolitajana on vaja tegeleda oma reageerimise jälgimisega. Selline õpetaja, kes ei arvesta täiskasvanute koolitamisel sellega, et õppijad võiksid ise avastada oma nõrgad küljed, võib tekitada vastupanu täiskasvanud õppijates.

Refleksioon on oluline isiksusliku ja professionaalse arengu eeldus (Korthagen & Vasalos 2005).

Ehkki see võib kõlada üllatavalt, reflekteerite te kogu aeg – näiteks väljudes auditooriumist ja mõtiskledes õppejõu väidete üle või imetledes mõne kaaslase huvitavat kommentaari. Istudes autos ja mõeldes sõnavahetusele lapse, elukaaslase või sõbraga ning arutledes, mis toimus ja mida oleksid võinud teisiti teha, reflekteerite samuti. Need on aga näited spontaansest reflektsioonist.

Refleksioon toimub spontaanselt ainult siis, kui midagi läheb valesti, esineb hirm vea või läbikukkumise ees või suure kriisi järel.

Seega nõuab viljaka reflektsiooniharjumuse arendamine kannatlikkust, harjutamist ja distsipliini. See tähendab, et jäetakse aega järelemõtlemiseks. See tähendab vastuseisu kiusatusele tormata ühe tegevuse juurest teise juurde.

Iga tund mille sa veedad enda sisse vaadates teeb sind efektiivsemaks igal järgneval päeval!

Kirjalik reflektsioon

Kirjalikku refleksiooni mõistetakse antud kontekstis kui ühte reflekteerimise võimalikku viisi, mille suurimat kasu nähakse kogemuse salvestamises, millest tulenevalt saab vajadusel kogetu juurde tagasi pöörduda ja sellest paremini õppida. Kirjalik reflektsioon erineb suulisest seetõttu, et on aeganõudvam tegevus, mistõttu püüab kirjutaja reflekteerides kirjutada vaid tema jaoks olulistest nüanssidest, püüdes selgema eneseväljenduse poole. Suulise ja kirjaliku reflektsiooni sarnasuseks on nende teraapiline toime.
Kirjutamine võimaldab muuta oma mõttetegevuse n-ö nähtavaks, mida saab analüüsida kas verbaalsete või visuaalsete vahenditega. Näiteks aitab mõttekaardi koostamine või regulaarselt päeviku pidamine analüüsida oma mõtlemise arengut ning seada enda (professionaalse) arengu eesmärke. Üks võimalus alustada reflektiivset kirjutamist on ümber kirjutada muret teinud olukord jutuna, millel on mitu võimalikku lõppu.

Järgnevalt tutvustatakse erinevaid päeviku pidamise vorme, mis suunavad kirjalikku reflektsiooni.
* Võtmelausetega päevikus tuleb sõnastada teatud võtmemõisted või -laused, mida kogetakse igapäevases tegevuses.
* Kahekordsete sissekannetega päevik sisaldab kahte tulpa. Ühte pannakse kirja, mis juhtus ja enda reaktsioon sellele, teise märgitakse kõik ideed ja kontseptsioonid loetud kirjandusest ja muudest kogemustest, mis seostuvad nähtu ja kogetuga.
* Kriitiliste sündmuste päevikus on esitatud päeva või nädala väljapaistev sündmus ning sellest kirjutatakse põhjalikumalt.

Kui te ei tea, mida päevikusse kirjutada
Näide tööalase reflektsiooni küsimuste kohta:
* Mis oli täna kõige parem asi, mis töö juures juhtus? Mis tunded sellega seoses tekkisid?
* Mis täna töö juures kõige vähem meeldis?
* MIlliseid komplimente teile täna tehti ja mis tunne siis oli?
* Milliseid kriitilisi märkusi teile tehti ja kuidas neile reageerisite?
* Mil viisil olete muutunud või arenenud võrreldes ajaga, kui alustasite tööd? MIda olete enda ja teiega koos töötavate inimeste kohta teada saanud?
* Milliseid tundeid tekitab tööalane tegevus? Kas olete õnnelik, uhke või tüdinud? MIs paneb teid ennast nii tundma?
* Milliseid uusi kogemusi olete omandanud seoses tööalase tegevusega?
* Millised on teie ameti eelised ja puudused?
* Kui olete asutuse juht, milliseid muutusi teeksite?

Reflektsioon teeb su teadlikumaks enda tugevstest ja nõrkustest. Sega saad oma tugevusi veel parandada ja nõrkusi järgi aidata ja kõrvaldada.

Reflektsioon ja reflekteeruma kutsumine

Küsi avatud küsimusi! Küsimus kuidas sul koolis- tööl läks annab võimaluse kiiresti vastata " hästi. " Kuid mida meie saime teada ja mida pidi vastaja oma päevast tagasi mõtlema, et seda vastust küsida?
Küsi parem , " mis te koolis uut õppisite?"
Õpi tundma , enda kõiki külgi!

Võta aega ja reflekteeri, see on investeering tulevikku!