ohud internetis
Küberkiusamine
Sarnaselt mänguplatsile on ka internetis piisavalt kiusajaid. Need võivad olla nii poisid kui tüdrukud, nii lapsed kui täiskasvanud.
Küberkiusamine on koolikiusamise üks vorm, mille eripäraks on eri elektrooniliste suhtlusvahendite kasutamine (mobiiltelefon, veebikaamera, interneti suhtluskeskkond jne).Koolikiusamise puhul saab välja tuua mitmed tunnused: pahatahtlik, korduv ning sisaldab ebavõrdseid jõupositsioone (näiteks grupp kiusab ühte ohvrit).
Pilt: http://www.arvutikaitse.ee/category/runnakud/page/2/
Väärkohtlejad
Internet oma lõputuna näivate võimalustega on kahjuks saanud kohaks, mida paljud väärkohtlejad (sh pedofiilid) kasutavad oma ohvri leidmiseks.
Ära avalda võõrale enda kohta andmeid!
Kui keegi hakkab sinuga võrgus suhtlema, ära jaga talle enda ega oma lähedaste andmeid enne, kui veendud tema usaldusvääruses. Ära võta kergekäeliselt vastu võõraste sõbrakutseid. Privaatsussätete all pane oma isikuandmed nähtavaks ainult sõpradele ja usaldusväärsetele tuttavatele. Ära avalda oma telefoninumbrit, kodust aadressi, päevaplaani jmt infot. Sellised andmed võivad puudutada ka su lähedasi.
Viirused ja muu pahavara
Paljud arvutikasutajad on ühel hetkel avastanud, et nende failid on rikutud ja andmeid ei saa enam taastada või käitub arvuti kuidagi kummaliselt ega lase igapäevast tööd jätkata. Väga tihti on selliste olukordade põhjustajaks arvutiviirused.Arvutiviiruseks nimetakse arvuti programm, mis pole orienteeritud arvuti kasutajale ja mille tegevus ei lähtu arvutikasutaja huvidest. Viirus on mõeldud häirima arvuti tööd, rikkuma kettale salvestatud andmeid, tekitama teie arvutile juurdepääsu häkkeritele, koguma teie paroole ja saatma neid edasi ning tegema muud sarnast. Samuti halvavad viirused arvutivõrgu tööd, tekitades üleliigset liiklust võrgus. Arvutiviiruse esmane ülesanne on ennast edasi levitada teistesse arvutitesse.
Sobimatu sisu
Laste piiritu huvi maailma võimaluste vastu võib neid kokku viia infoga, mis mõjub halvasti laste psüühikale. Tõenäoliselt ei ole sa huvitatud, et laps käiks regulaarselt äärmuslaste foorumis, külastaks pornograafilise sisuga saite või veedaks oma aega hasartmaänge mängides.
Pilt: http://www.arvutikaitse.ee/vaenulik-arvutifauna-ja-kuidas-end-selle-eest-kaitsta/
Häkkimine; Pilt: http://www.postimees.ee/teema/h%C3%A4kkimine
Häkkimine (kräkkimine) - süsteemidesse sissemurdmine, paroolide lahtimurdmine – erinevate tegevuste kogum, mis on suunatud sellele, et saada volitamata juurdepääsu erinevatele ressursidele, süsteemidele ja kasutajakontodele.
Tavaliselt häkkerid on motiveeritud mitmete põhjustega. Nende hulgas on raha saamine, protesti esitamine või lihtsalt oma võimaluste katsetamine. Omas maailmas nad jagatakse gruppidesse vastavalt nende tegevuste eesmärkidele:
White hat hakers – on need inimesed, kes murravad turva süsteemid, aga pole pahatahtlikult. Nad teevad seda näiteks nende oma turvasüsteemi katsetamiseks. Tihti „white hat“ häkkerid nimetatakse ka eetiliseks häkkeriteks, sest nemad tegelevad lepingulise kokkulepe alusel ka süsteemi läbimurre testimisega ning haavatavuse hindamisega.
Black hat hakers – on häkkerid, kes rikuvad süsteemi pahatahtlikult või oma isikliku kasu nimel. Nemad hävitavad andmed või muudavad süsteemi kättesaamatuks nende inimestele, kes omavad õigused selle süsteemi kasutamiseks.
Grey hat hakers – on järelikult „White hat“ ja „Black hat“ häkkerite kombinatsioon. Nemad võivad surfata internetis ning häkkida mingi arvuti süsteemi eesmärgil näiteks teavitada administraatorit, et nende süsteem oli sissemurtud. Pärast nad võivad pakkuda oma teenused süsteemi parandamiseks eraldi tasu eest.