Refleksioon
Refleksiooni mõiste
Mõiste refleksioon tuleneb ladina keelest, kus sõna reflectere tähendab akent, tagasipööramist, tagasipeegeldamist.
Reflektsiooni olemus
Refleksiooniprotsess tähendab oma käitumise, mõtete ja uskumuste uurimist vabatahtlikul ja kriitilisel viisil (Marcosetal, 2009)
Reflektiivne mõtlemine sisaldab tavaliselt:
- · Tagasi vaatamine - tavaliselt mõnele asetleidnud sündmusele või ideele.
- · Analüüsimine – vaatlemine erinevatest perspektiividest, soovides leida põhjendusi või lahendusi.
- · Tähenduse leidmine – mida antud sündmus või idee minu jaoks tähendab.
- http://lvrkk.ee/kristiina/Pille_Kriisa/reflektsioon/reflektsiooni-olemus.html
Miks on vaja refleksioon?
Refleksioon on eriti abiks probleemsete juhtumite juures. Kuid professionaalseks arenguks on õpetajal kasulik reflekteerida pidevalt. Reflekteerida võib seda osa tööst, mis parasjagu aktuaalne või muutmist vajab, näiteks:
- · eesmärkide ja õpiväljundite täitmist,
- · probleemseid situatsioone,
- · õpilaste ja õpetaja motivatsiooni,
- · õpilaste käitumist,
- · õppesisu,
- · enda positsiooni, tõekspidamisi, missiooni.
Refleksiooni tasandid
Refleksioonil eristatakse üldiselt kolm tasandit:
- · „mis?“ ehk tegevuse, käitumise ja keskkonna kirjeldus, mis on dokumentatsiooniks;
- · „kuidas?“ ehk hinnangute andmine ja põhjuste leidmine, mis aitab analüüsida situatsiooni eri osapooli, anda hinnanguid, teha järeldusi;
- · „miks?“ ehk sügavam enesepeegeldus, mille käigus suhestatakse kogemus oma väärtusbaasiga ja selle kaudu uuritakse tõekspidamisi ja enda positsiooni (Karm, 2011, Mathewsetal, 2008, Moon, 2000).
-
https://seoseidloovkunstiharidus.files.wordpress.com/2012/10/reflektsioonist2.pdf
Reflektsiooni mudelid:
- · „SIBULA“ mudel iseloomustab refleksiooni teist aspekti – sisu – näitab erinevaid tasandeid, mis võivad mõjutada õpetaja tegutsemist. Sisemised tasandid määravad isiku toimimise välimistel tasanditel (keskkond), kuid on võimalik ka vastupidine mõju, väljastpoolt sissepoole.
- · Korthagen ALACT-mudel refleksiooni struktureeritud protsessi kirjeldamiseks. Selle lähenemise puhul refleksioonile on oluline tasakaalustatud fookus mõtlemisele, tundmisele, tahtmisele ja tegevusele (thinking, feeling, wanting, acting). See ALACT mudel kirjeldab refleksiooni protsessi struktuuri (erinevaid järgnevaid etappe), kuid ei kirjelda refleksiooni SISU.
- · Gibbs'i refleksioonimudel on ringikujuliselt üles ehitatud mudel, mis on jaotatud refleksiooni struktureerivate küsimuste alusel kuueks erinevaks etapiks. Gibbs'i refleksioonimudeli efektiivsuse eelduseks on kõigi refleksioonietappide võrdne tähtsustamine reflekteerimisel. Mudelit võib kasutada nii individuaalse kui ka koostööl põhineva refleksiooni teostamiseks