Mina ja praktika
Töövari
Töövarjutamine: Koolitus ja kolmas kokkupuude
Eile, 26.11, avanes mul võimalus Excellence Koolitus- ja Arenduskeskuse kaudu töövarjuna osaleda koolitusel. Osalesin koolitusel, mis seletas, kuidas vormistada ja sõnastada korrektset ametikirja. Kui Kätlin ja Annika meile Kerliga esimesel kohtumisel kaks koolitust välja pakkusid, kus üks meist korraga saaks osaleda, ütlesin päris ruttu, et sooviksin just sellele koolitusele minna. Olen päris suur grammar nazi, aga samas ei eita, et teen ise ka vahel vigu ja alati on ju midagi juurde õppida. Mõnes mõttes leian, et korrektne kirjutamine näitab austust ja lugupidamist nii teiste inimeste vastu kui ka oma emakeele vastu.
Võiks öelda, et olin seekord nii vaatleja, kaasaaitaja kui koolitatava rollis. Päev algas minu jaoks harjumatult vara. Hetkel hakkab ülikoolis kõige varasem loeng 10.15 ja sellise rütmiga olen suhteliselt ära harjunud, sest ärkan sellisel juhul kell 9. Eile pidin aga kell 9 olema juba Euroopa hotellis, kus koolitus toimuma hakkas. Kusjuures kadus uni ära kõvasti enne äratust. Ju siis oli pisut ärevustki eesootava päeva suhtes.
Seadsin sammud Euroopa hotelli poole ja jõudsin pisut enne 9 kohale. Juba varsti nägin Kätlinit paari kotiga tulemas ja läksin talle vastu ning võtsin kotid enda kätte, et Kätlin saaks minna autot parkima. Auto pargitud, läksime Kätliniga koos koolitusruumi. See asus siis hotelli teisel korrusel. Seal oli justkui pikk koridor ja Excellence koolitusruum asus koridori lõpus. End koolitusteks valmis sättimas olid ka teised ettevõtted, nii et võiks öelda, et koolituste mõttes oli eilsel päeval Euroopa hotellis täismaja. Kõrval näiteks hakkas toimuma Tallinna Konverentsid koolitus. Läksime ruumi ja esimese asjana hakkasime pisut ruumi ümber sättima. Lauad olid selles mõttes paigutatud halvasti, et nende vahel oli halb liikuda. Sealhulgas leidsime ühe tooli, mille küljes oli näts ja Kätlin läks viisakalt paluma see tool välja vahetada, sest kes sooviks oma kätt kuskile kellegi teise nätsu sisse asetada. Üks noormees tõi hiljem uue tooli ning aitas ka Excellence Koolitus- ja Arenduskeskuse banneri püsti panna ning lasi slaidide jaoks ekraani alla. Kätlin oli ühendanud eelnevalt arvuti ja juba slaidiprogrammi koolitaja ja koolitatavate jaoks valmis pannud.
Seejärel läksime registreerimislaua juurde ja hakkasime pastakaid mappide külge panema. Tegelikult oli Euroopa hotell ise ka laudade peale koolitatavatele kirjutusvahendid jätnud, kuid Kätlin rääkis, et need on harilikud ning seetõttu korjasime need laudadelt ära. Miskipärast üllatusin, et harilikke lauale pannakse, ei teagi, miks see nii suure üllatusena tuli. Aga ma mäletan, et mu reaktsioon oli vist, et "Päriselt ka?".
Pastakad said mappide vahele pandud ja valmis olid nii koolitusruum kui registreerimislaud. Natukene hiljem saabus ka koolitaja Reili Argus, kellele me end siis Kätliniga tutvustasime. Hiljem mainis Kätlin talle ka, et olen töövarjuks ja jälgin, kuidas siis üks koolituspäev välja näeb. Koolitaja tundus juba algusest peale sõbralik. Kätlin näitas talle siis ka, mis tema jaoks valmis oli pandud ja rääkis natukene.
Inimesed aga hakkasid koolitusele tulema üllatavalt vara. Esimesed vist isegi pool tundi varem, mis mõjus ootamatult. Registreerimine ajakava järgi algas tegelikult 9.45 ja eeldasin, et selleks ajaks ka tullakse. Samas lugesin kursusekaaslase blogist eelnevalt, et mõned inimesed tulevad lausa 45 minutit varem. Omaette mõtlesin, et vahel võib ju see ka kahjuks tulla, kui inimesed nii vara tulevad. Võib ju juhtuda, et koolitusruumi ettevalmistamine käib veel ja ei tea, kas on just kõige parem, kui koolitatavat seda melu näevad. Lihtsalt mõtisklesin, et kas neil ei oleks mitte parem päeva alustada mõnusas keskkonnas, kus kõik on juba sätitud ja tehtud. Kätliniga olime me küll koolitusruumi selleks ajaks juba sätitud saanud ja selles mõttes probleemi ei olnud. Küll aga ei olnud selleks ajaks veel valmis hommikukohvi laud, aga samas usun, et inimesed mõistavad seda isegi, kui neil ajakavas kirjas on, et hommikukohvi hakatakse pakkuma alates 9.45.
Registreerimine nagu eelpool öeldud saigi siis alguse pisut varem. Koolitatavaid pidi kokku olema, kui ma ei eksi, 25. Kätlin tervitas sõbralikult ja positiivselt kõiki osalejaid ja palus nende allkirju registreerimislehele ning seejärel andis neile materjalid, palus neil teed-kohvi võtta ning näitas ka koolitusruumi asukoha. Mina osalesin selles situatsioonis vaatlejana. Märkan, et selline soe ja positiivne vastuvõtt on oluline ja loob alguse ilmselt tegelikult tervele päevale. Kell hakkas vaikselt kümme saama, kuid kaks inimest ei olnud veel tulnud. Koolitus pidi aga algama. Kätlin pakkus siis välja, et läheb ise hetkel koolitusruumi, ütleb paar sõna päeva alustuseks ja et mina ootaksin nii kaua registreerimislaua juures, et äkki keegi jõuab vahepeal. Nii me ka tegime. Vahepeal ei tulnud aga keegi ning Kätlin tuli tagasi välja ja mina läksin siis sisse, seekord koolitatavana osalema. Hiljem jõudsid hilinejad siiski kohale. Märkasin, et see oli vist pisut häiriv asjaolu teistele koolitatavatele. Samas eks ta ole vist igas olukorras nii, et hilinejad kuidagi mingi protsessi korraks katkestavad.
Koolitus sai aga ilusti sooja sisse ja inimesed olid üsna aktiivsed. Mitte küll kõik, aga mitmed rääkisid meelsasti kaasa ja jagasid oma kogemusi. Koolitatavad olid enamasti ka avalikust sektorist. Näiteks Siseministeeriumist, Politsei- ja Piirivalveametist jne. Sellepärast alguses arvasingi, et nad on kuidagi tagasihoidlikumad vms. Nii et võiks taaskord öelda, et eelarvamustele tuleb tuli otsa panna. :)
Vahepeal tuli väike sirutuspaus ja osalejatele pakuti taas teed-kohvi ja saiakesi. Võtsin ise ka kõhutäiteks saiakese ja kui varemalt oleme nii õppekäikudel kui ülikoolis kuulnud selliste pauside tähtsusest, siis nüüd mõistan praktikas, et need on tõesti täpselt nii olulised nagu räägitakse. Mis esmapilgul võib vist tunduda pisut naeruväärne. Samas on see ju üsna tavaline, et mõistus väsib ja aktiivselt kaasa mõeldes kulub väikene vaheaeg ära, et uuesti end samale lainele saada. Meelde jäi aga eredalt üks naine. Ta soovis endale teed teha, kuid kuum vesi oli otsa saanud. Ma ei tea, kas see oli minu mõttetöö, igatahes tundus mulle, et ta ütles Kätlinile pisut ebaviisakalt, et teevesi on otsas. Võib-olla mulle lihtsalt jäi selline mulje, sest see naine jäi käed ristis ootama, kuni vesi tuleb. Kätlin ütles viisakalt vastu, et läheb palub kohe juurde. Lihtsalt mulle tundus kuidagi tol hetkel, et see naine oleks saanud ennast ka kuidagi viisakamalt väljendada. Ja seeläbi märkan, kui oluline on sellist tööd tehes jääda rahulikuks ja viisakaks, olenemata sellest, kuidas inimesed sinuga räägivad. Samas on täiesti võimalik, et Kätlin seda olukord üldse sellisena ei näinud. Eks see ole minu jaoks õppimiskoht ja mõtlemiskoht.
Hiljem oli ka pikem lõunapaus ja selleks puhuks viis Kätlin osalejad alla restorani sööma. Mina pidin jääma ruumi nii kauaks kuni viimane inimene on lahkunud ja seejärel minema ühele inimesele ütlema, et ruumi võib sulgeda ning siis restrorani suunduma. Koolitaja soovis aga veel pisut telefoniga rääkida ja Kätlin jõudis selle aja peale juba üles tagasi. Siis läksime aga juba kõik koos alla ja uks sai töötaja poolt kinni pandud. Võiks öelda, et toiduvalik oli üsna suur. Oli nii pastat, kartulit, köögivilju, liha jne. Ka magustoitu. Kindlasti kõigile midagi, mis on oluline. Mina valisin pasta ja pisut köögivilja ning hiljem magustoiduks panna cotta. Minu meelest oli väga maitsev toit, kuid lõpuks oli restoranis nii palju inimesi, et kohta oli raske leida. Eks see oli ka seetõttu, et samal ajal toimus hotellis veel teisigi koolitusi ja Kätlin mainis ka seda, et november ja detsembri algus ongi koolitusmaastikul väga tihe aeg. Muljetasime söögilauas niisama ja läksimegi peatselt tagasi ruumi, kus koolitus jätkus.
Nüüd aga natukene koolitajast. Koolitaja tundus mulle väga ehe. Tal olid väga head näited elust enesest tuua ja ma arvan, et nende toomine teeb igasuguse teema mõistmise oluliselt lihtsamaks. Mõistsin juba päris ruttu, et see koolitaja on oma ala spetsialist, tal oli igale küsimusele juskui vastus varnast võtta. Samas oli ka selliseid hetki, kus ta lihtsalt ütles, et ei oska öelda ja andis siiski mõne hea soovituse või et ta ei oma sellel teemal arvamust, mis minu arust tegigi ta kuidagi ehedaks. Väga hästi oli selle koolituse puhul põimitud ka teoreetiline osa ja praktilised harjutused. Mitte midagi ei olnud üle, samas ei olnud midagi ka puudu. Sekka juhtus ka pisut huumorit, mis tegi koolitusel osalemise veel mõnusamaks. Veel rääkis ta enne koolituse algust mulle ja Kätlinile, et teda kutsuti ka Brüsselisse Euroopa Parlamenti koolitama. Minu reaktsioon mõttes oli WOW.
Kui koolitaja poolt sai töö tehtud, tegi Kätlin koolitavatega diili, et annab neile tunnistuse tagasisidelehe vastu. Üsna ruttu saadi aga tagasisidega valmis ja mõned inimesed pidid pisut oma tunnistust ootama, sest ega 25 tunnistuse seast ei ole lihtne õiget nime üles leida. Kätlin mainis ka pärast, et pisut keeruline oli.
Üldiselt aga märkasin, et korraldamise poolest tegi Kätlin super tööd. Tegelikult aga see, mis seal kohapeal välja paistab, on kindlasti kogu korraldusest väga väike osa. Küll aga oli natukene jah viperusi Euroopa hotelli tööga. Kätlin mainis ka mulle hiljem, et neil olid uued töötajad vms, et tavaliselt väga probleeme ei esine. Samuti seda, et kindlasti annavad nad oma ettevõtte poolt hotellile ka tagasisidet, kus kehvastiläinut kirjeldavad.
Mina sain aga ausalt öeldes väga super päeva osaliseks. Sain targemaks nii üht kui teist pidi ja olen väga rahul. Minulegi andis Kätlin tunnistuse, mis tõendab, et olen koolituse läbinud. Väga lahe! Hotellist otse jooksin tuutorite teemaseminari, milles osalesin ikka väga hea tujuga ja selle kinkis mulle just see tore päev. :)
Töövarjutamine: Excellence Koolitus- ja Arenduskeskus ja teine kokkupuude
Aga tegelikult alustasime hoopis ühe koolituse elueast rääkimisest. Täpsemalt tutvustas Kätlin meile ühte uut projekti, mille loojaks ta ise on. Koolitus on suunatud ostujuhtidele ja Kätlinil lasub vastutus koolitus korraldada. Saime näha Kätlini plaani, kuhu olid paika pandud kuupäevad ja tegevused. Koolituse loomine algab tegelikult siiski suure eeltööga. Tuleb leida vastav sihtrühm, teha teema suhtes mitmeid otsinguid, leida koolitusele eesmärk jne. Järgmised sammud koosnevad sobiva koolitaja leidmisest, talle koostööpakkumise tegemisest, ruumi leidmisest jne. Sealhulgas rääkis Kätlin meile huvitavaid lugusid, kuidas mõne koolitajaga kontakti on saadud, sest kuigi elame küll maailmas, kus kõike ja kõiki annab tulemuslikult googeldada, on vahel keeruline koolitajate kontakte leida. Saime ka kuulda, et tegelikult on Excellence Koolitus- ja Arenduskeskusel hetkel ehk tänasel päeval aktiivselt töös kuus koolitust, kuigi pooled neist toimuvad alles nädalate pärast. Seega võib öelda, et ühe koolituse loomine ja korraldamine ei ole esmapilgul üldse nii lihtne kui alguses tundub. Palju rääkis Kätlin detailidest ja riskide maandamisest ehk et oluline on, et korraldus ja koolitus oleks võimalikult hästi süstematiseeritud ja igasugustele ebameeldivatele juhtumitele oleks kohe lahendus varnast võtta. Tegelikult sain aru, et ühe koolituse eluiga on pikem, kui ma oleksin osanud arvata.
Seejärel hakkasime tegelema homse koolituse materjalidega. Kerlil avanes võimalus neljapäeval juba ühel koolitusel osaleda, mina lähen koolitusele aga järgmisel teisipäeval. Seega oli Kerlil juba pisut aimu, millised koolituse materjalid välja näevad, mina aga ei teadnud midagi. Kõige esimesel kohtumisel arutasime ka, et võib-olla selline omavaheline kontrast ongi hea, et saaksime pärast muljed vahetada. Excellence Koolitus- ja Arenduskeskusel on materjalide jaoks omad armsad kaaned, millel on nende logod ja sinna vahele lähevad siis peale koolitaja materjalide ka tagasiside leht, koolituse ajakava ja üldine koolituskalender. Kõik osad olid jaotatud omaette kuhjadeks ja neist tuli koostada siis homseks 29 mappi. Kõigepealt tuli hakata kaasi voltima ja sellega hakkas tegelema Kerli. Mina hakkasin koostama kaante sisse sisu ehk tõstsin siis ühtekokku 29 kuhja, milles kõigis olid siis eelnevalt nimetatud lehed. Kätlin hakkas minu tehtud kuhjasid augustama ja seejärel kaante vahele paigutama. Saime üsna kiirelt valmis, sest kuus kätt on ikka kuus kätt ja Kätlin mainis, et üksi oleks ta seda mappide koostamist teostanud ilmselt oluliselt kauem. Kätlini ülesanne oli eelnevalt hommikupoolikul ka antud materjalid trükikojast ära tuua.
Mapid tehtud, tutvustas Kätlin meile üleüldist korda, mis koolitusele täpsemalt selle heaks toimimiseks kaasa võetakse. Ta mainis kiirelt arvutades, et ilmselt lahkub koolituse korraldajana koolitusele minnes tavaliselt ettevõttest kuue kotiga. Ühes, mille sisuga meie siis tutavaks saime, olidki antud mapid ning nende mappide juures veel pastakad, nimesildid, sallid ja pointer. Pluss veel koolitajale koostatud materjalid. Nimesildi peab siis Kätlin iga kord endale külge panema, et inimesed teaksid tema poole pöörduda ja ka sallid panevad Excellence Koolitus- ja Arenduskeskuse töötajad kaela ümber, et miski neid eristaks koolitusel korraldajatena. Sain teada, et korraldja sildi rinda ja salli kaela saan mina ka teisipäeval koolitusele minnes, Kätlin mainis ka, et ilmselt tuleb tõesti natukene korraldamisega aidata. Näiteks võib mu abi vaja minna registreerijana. Ja kuna ta partner on tol nädalal puhkusel, siis olen ma kindlasti abiks. Olen tänulik iga väiksemagi võimaluse eest, mis viib mind lähemale mõistmisele, kuidas asjad tegelikult käivad.
Sellega saigi meie seekordne varjutamine läbi. Hiljem jutustasime pisut veel erinevatest juhtumitest. Kätlin on antud ettevõttes töötanud aasta jagu ja seega on ette tulnud ka erinevaid eksimusi, millest on meil huvitav kuulata. Aga Kätlin ütles väga hästi, et lõppkokkuvõttes oleme me kõik inimesed. :)
30 h - 1, 5 h = 28, 5 h
Töövarjutamine: sissejuhatus ja esimene kokkupuude
Täna sai hoo sisse töövarjutamine. Nimelt on minu ja kaasõppijate selleaastases õpingukavas üheks aineks Praktika I. Otsida tuli kaks organisatsiooni ning kumbagi neist tuleb varjutada 30 tunni vältel. Mina teostan varjutamist koos kursusekaaslase Kerliga. Paari võtsime me just seetõttu, et meid huvitavad väga sarnased ettevõtted ning eelkõige koolituspool. Varjutamise periood kestab tegelikult veebruarini, aga kuna praegu ei ole veel teada, mis täpsemalt järgmisel semestril saama hakkab, hakkasime üsna kiirelt pihta. Töövarjuna võime olla täpsemalt kolmes rollis: 1) degusteerija rollis - töövari kohtub erinevate töötajate või osakondadega, et saada ülevaade organisatsioonist; 2) vaatleja rollis – töövari jälgib organisatsiooni tööd või mingit konkreetset tegevust ise osa võtmata; 3) kaasaaitaja rollis – töövari osaleb võõrustaja igapäevatöös aidates mingile projektile või osakonna tööle kaasa, nii palju kui võimalik.
Võiks veel öelda, et organisatsioonide leidmine osutus mulle ja Kerlile äärmiselt keeruliseks. Alustasime kirjade kirjutamist väga varakult, kuid tagasisidet ootasime kaua. Saime mõnelt organisatsioonilt küll ka vastuse, kuid hiljem jäime siiski pika ninaga. Samuti üllatusin, kui ebaviisakad võivad inimesed vahel olla, aga las see jääda pigem Kerli ja minu teada. Palju toodi töövarjudest loobumise põhjenduseks ajapuudust ja mis siis muud kui uskuda. :)
Lõppkokkuvõttes aga leidsime kaks väga kihvti ettevõtet. Üheks neist on Excellence Koolitus- ja Arenduskeskus ning teine OÜ Kangur Koolitus, mille eestvedajaks on koolitaja Jaanus Kangur.
Just nimelt Jaanusele me täna töövarjuks olimegi. Jaanus oli algusest peale töövarjudest väga positiivselt meelestatud ning pakkus oma ideed koheselt välja.
Täna käisimegi kliendikohtumisel. Tuli välja, et tegelikult ei teadnud meie ega ka Jaanus, kus me täpsemalt kokku pidime saama, sest antud kliendil on kabinette mitmel lähestikku asuval aadressil. Niimoodi mööda ühte tänavat ringi tuuseldes me kohtusimegi. Tegelikult pidime täpselt kell 9.50 olema ühe poe ees, kuid tänu mitmetpidi tõlgendatavale asukohale otsisime nii mina ja Kerli kui ka Jaanus õiget kohta. Ja meie Kerliga olime juba väga paanikas...sest milline häbi, ei suuda ennast õigeks ajaks isegi õigesse kohta sättida.
Kliendini me siiski jõudsime ning eelnevalt rääkis Jaanus, et tema kliendikohtumised võivad pisut erineda tavalistest kliendikohtumistest. Nimelt mainis ta, et tal ei ole ühtegi kindlat küsimustikku ja talle meeldib tegutseda vabas õhkkonnas. Kliendi näol oli esmamulje põhjal tegemist väga ägeda inimesega. Nimelt kohtusime me ühe ettevõtte personalijuhi abiga. Jaanuse leidis antud klient ühe soovituse teel ning oli talle varemalt saatnud lühikese ja konkreetse kirja, milles soovis Jaanusega koolituse tellimiseks kohtuda. Võtsime kõik kliendi kabinetis istet ning algatuseks palus Jaanus personalijuhi abil lihtsalt oma soove ja probleeme kirjeldada. Probleem on järgmine: ettevõtte kollektiiv ei oska töötada meeskonnana ning ainuke asi, mis neid motiveerib on raha. Ettevõttel on plaan lähiajal luua uus esinduskauplus, kuhu tahetakse värvata vaid väga häid ja veel paremaid teenindajaid, kes oskaksid ühtaegu ka olla meeskonnamängijad. Selleks kavatseb ettevõte korraldada esmalt ettevõttesisese konkursi, millega loodetakse niiöelda eraldada terad sõkaldest. Just sellele uuele esinduskaupluse kollektiivile tahabki klient meeskonnatöö ja mingil määral ka motivatsioonikoolitust. Personalijuhi abi kurtis, et töötajatel ei sära silmad ja neil on ettevõtte tegevusest jäänud väga kitsas vaatenurk. Seega pakkus Jaanus välja, et koolitusel võiks töötada ka millegi sellisega, mis aitaks töötajate perspektiivi ettevõtte töö suhtes laiendada.
Pean ära mainima, et personalijuhi abi oli väga avatud, positiivne ja otsekohene inimene, kellega oli lihtne suhelda ja mingist pingelisest kliendikohtumisest ei olnud juttugi. Märkasin, et Jaanuse põhitegevuseks oli täpsustavate ja suunavate küsimuste küsimine. Kahtlemata on vaja kliendi juttu palju peegeldada, et kõik oleks üheselt mõistetav ja kõigi jaoks arusaadav. Jaanus oli väga professionaalne, kuid samas vahetu suhtleja. Kohtumine kestis ligikaudu tunnikese ning selle käigus sai Jaanusele selgeks, mida klient soovib ning täpselt nädala pärast on Jaanuse ülesandeks esitada koolituspakkumine. Jaanus lubas omalt poolt lisada veel kohasoovitusi, sest oma ettevõttes ei soovinud klient koolitust läbi viia. Mõistan, et koolitajana peab kliendikohtumisel olema väga hea ja terane kuulaja, sest ei ole mõtet teha asju, mis ei vasta kliendi ootustele. Mida täpsemalt koolitaja mõistab, mida temalt soovitakse, seda parem.
Olen väga rahul, et sain nii positiivse kogemuse osaliseks. Leian, et töövarjuks olemine ei laienda vaid erialaselt silmaringi, vaid õpetab üldse palju. Rääkisime veel pärast kohtumist Jaanusega, et varjutame ka Excellence Koolitus- ja Arenduskeskust ning leidsime üheskoos, et oleme saanud valida kaks eriilmelist organisatsiooni, selles mõttes, et ilmselt on Excellence Koolitus- ja Arenduskeskuse kliendikohtumised natukene formaalsemad, mis kahtlemata täidab ka oma eesmärki, kuid meile on see hea võrdlusmoment kahe erineva lähenemise vahel. Lõpetuseks üks hea mõte personalijuhi abilt meeskonnatöö kohta: „Võrdsus ei ole see kui me kõik teeme sama palju. Võrdsus on see kui me kõik teeme seda, milles me tugevad oleme.“
30 h - 1 h = 29 h