REFLEKSIOON

ehk tagasipeegeldamine

MIS ON REFLEKSIOON?

Refleksioon on praktilise kogemuse kirjeldamise, analüüsi ja hindamise protsess, mille eesmärgiks on õppimine kogemusest.

MIKS REFLEKTEERIDA?

Refleksioon aitab tagasi vaadata – analüüsida tundi, enda tegevust, leida põhjusi käitumisele.

Refleksioon on üheks võtmeteguriks õppimise ja õpetaja professionaalse arengu juures. See on enesepeegeldus, mis aitab õpetajal saada teadlikumaks oma tegevuse tagamaadest. Tulemuseks on uus käsitlus ja kvalitatiivselt erinev arusaam käsitletavast.

MIDA REFLEKTEERIDA?

Refleksiooniprotsessis võib eristada erinevaid etappe, aspekte ja tasandeid.

Refleksioon on eriti abiks probleemsete juhtumite juures. Kuid professionaalseks arenguks on õpetajal kasulik reflekteerida pidevalt. Reflekteerida võib seda osa tööst, mis parasjagu aktuaalne või muutmist vajab, näiteks:

  • eesmärkide ja õpiväljundite täitmist,
  • probleemseid situatsioone,
  • õpilaste ja õpetaja motivatsiooni,
  • õpilaste käitumist,
  • õppesisu,
  • enda positsiooni, tõekspidamisi, missiooni.

Saka eneseanalüüsiring toob välja kuus etappi: kirjeldus, hindamine, põhjendamine, tähenduse loomine, kavandamine.

Big image

KUIDAS REFLEKTEERIDA?

Õpetaja võiks pidevalt teha tähelepanekuid oma töö kohta. Dokumentatsioon, kirjeldus, märkmete tegemine on heaks aluseks refleksiooniks ja annab ülevaate oma tööst perspektiivis. Dokumentatsioonivormiks sobib näiteks:


  • tunnianalüüs,
  • tundide või juhtumite kirjeldused,
  • õpipäevik õpetaja märkmetega,
  • õpilaste kunstiteoste kogu,
  • tagasisideküsimustikud,
  • videolindistus,
  • pildid, skeemid, märkmed.


Korthageni ja Vasalose sibulamudeli alusel saab reflekteerida seitset taset: keskkond, tegevus, käitumine, pädevused, uskumused, identiteet, missioon. Välimised tasemed mõjutavad sisemisi, näiteks keskkond (klass) mõjutab õpetaja käitumist. Kuid sisemised mõjutavad ka välimisi.

Big image



Gibbsi refleksiooniring
Big image