RAHA
Raha tähendus on aegade jooksul muutunud. Muutus on seotud raha omaduste ja funktsiooni teisenemisega. Esimeste rahadena võeti kasutusele ühiskonnas väärtuslikuks peetud esemed - teokarbid, trofeed (nahad, kihvad, sarved), ehted. Esimesed väärismetallist mündid võeti kasutusele 600 aastat e.m.a. Ees-Aasias.
Turu kasvades tekkis vajadus suurema raha hulga ja väärismetallist odavamate lahenduste järele, kuna väärismetallide hulk on piiratud ja puhtast kullast ning hõbedast mündid pole vastupidavad. Seetõttu hakati müntide vermimisel väärismetallidele lisama odavamaid metalle. See muutis mündid vastupidavamaks ja nende emiteerimise (väljalaskmise) odavamaks. See protsess sai toimuda järk-järgult, kuna müntides sisalduva väärismetalli vähenemise pidi tasakaalustama kasutajate usaldus raha emiteerija (väljaandja) vastu. Üha kasvav usaldus võimaldas hilisema paberraha ja väärtpaberite kasutuselevõtu. Kõige esimesena võeti paberraha kasutusele Hiinas. Tänapäeval on metallmündid käibel vaid peenrahana
VENE RUBLA
Venemaa rubla, Р (vene keeles: рубль, mitmuses рубли) on Venemaa Föderatsioon rahaühik, mida kasutavad ka Abhaasia ja Lõuna Osseetia.
Rubla oli varem ka Venemaa Keisriigi, Venemaa Vabariigi, Venemaa Nõukogude Vabariigi ja Vene SENF rahaühikuks.
1 rubla jaguneb 100-ks kopikaks (vene keeles: копейка ehk koppeeka on mitmuses копейк ehk peenraha}.
ISO 4217 rahakood on RUB. Endine rahakood RUR tähistab ümberarvestusele (1RUB = 1000RUR) eelnevat Vene rubla.
Seisuga 2. detsember 2014 oli Euroopa keskpanga rubla vahetuskurss 1 EUR = 66,267 RUB.[1][2] 9. veebruaril 2016 oli EKP euro kurss 88,3952 rublat.[3]
Seisuga 6, AUGUST 2011 oli Venemaa rubla kurss
Norra Kroon
Norra kroon (krone, mitm. kroner) on Norra rahaühik. Üks kroon jaguneb 100-ks ööriks (øre). ISO 4217 kood on NOK, kuigi tavapärane lühend on "kr".
Norra kroon võeti kasutusele 1875 Skandinaavia Rahaliidu tulemusel.
Norra münte ja rahatähti väljastab Norges Bank.
EUROD
Euro (lühend EUR, tähis €) on Euroopa ühtsesse valuutasüsteemi kuuluvate riikide ühisvaluuta. Euro kui rahaühik jaguneb 100 sendiks. Euroopa Liidu rahaühiku tähis on €, kolmetäheline lühend EUR kuulub ainult rahvusvahelisse ärisse ja pangandusse[1].
Euro võeti kasutusele 1. jaanuaril 1999 elektroonilise valuutana pankades ja ettevõtetes. Sularahana tuli euro käibele 1. jaanuaril 2002. Eurot kontrollib Euroopa Keskpank. Alates 1999. aasta juulist on trükkimis- ja vermimistööde tulemusena ringlusse lastud 14,5 miljardit rahatähte. 2012. aastal oli ringluses 11,836 miljardit rahatähte, mille koguväärtus oli 684 miljardit eurot, ja 80,677 miljardit münti, mille koguväärtus oli üle 20 miljardi euro[2]. Ringlusse lastud euromündid kaaluvad kokku 692 335 tonni[2].
Euro eelised on vahetuskursiriski kadumine, mis lihtsustab rahvusvahelist kaubandust ja koostööd, ühistele huvidele orienteeritud rahapoliitika ning hindade suurem läbipaistvus, mis teravdab rahvusvahelist konkurentsi tarbija kasuks.