RAHA

Raha tähendus on aegade jooksul muutunud. Muutus on seotud raha omaduste ja funktsiooni teisenemisega. Esimeste rahadena võeti kasutusele ühiskonnas väärtuslikuks peetud esemed - teokarbid, trofeed (nahad, kihvad, sarved), ehted. Esimesed väärismetallist mündid võeti kasutusele 600 aastat e.m.a. Ees-Aasias.

Turu kasvades tekkis vajadus suurema raha hulga ja väärismetallist odavamate lahenduste järele, kuna väärismetallide hulk on piiratud ja puhtast kullast ning hõbedast mündid pole vastupidavad. Seetõttu hakati müntide vermimisel väärismetallidele lisama odavamaid metalle. See muutis mündid vastupidavamaks ja nende emiteerimise (väljalaskmise) odavamaks. See protsess sai toimuda järk-järgult, kuna müntides sisalduva väärismetalli vähenemise pidi tasakaalustama kasutajate usaldus raha emiteerija (väljaandja) vastu. Üha kasvav usaldus võimaldas hilisema paberraha ja väärtpaberite kasutuselevõtu. Kõige esimesena võeti paberraha kasutusele Hiinas. Tänapäeval on metallmündid käibel vaid peenrahana

KÜSIMUSI?