Refleksioon

Annika Oja

Mis on refleksioon?

Refleksiooni defineeritakse kui aktiivset teadvustatud indiviidi tegevuse analüüsiprotsessi.

Selle tulemusel toimub:

•indiviidi seni kasutatud lahenduste, strateegiate ja toimimise muutmine või säilitamine tuleviku arengut silmas pidades;

•kujunevad uued teadmised;

•toimub õppimine ja käitumise muutumine.

Feedback for Teachers Insight: Reflection

Refleksiooni etapid, Gibbs (1988)

Kuidas on refleksioon seotud õpetaja tööga?

Reflekteerimisoskus on õpetaja professionaalse arengu üheks komponendiks. Kasvatusfilosoof John Dewey kirjutas refleksiooni olulisusest õpetamises ja õppimises juba 20. sajandi algusaastatel ning seda on nähtud olulise õpetajatöö parendamisvõimalusena.


Refleksioonist võib rääkida kui tagasivaatamisest, analüüsimaks toimunud situatsiooni; kusjuures tagasivaatamine võib toimuda nii asetleidva situatsiooni ajal kui ka peale seda.


Refleksiooniprotsessi tulemus peaks kanduma üle õpetaja tegevusse – oma töös tagasivaatamine ja mõtestamine, tegevuse analüüs peaks viima uuenenud tegevuskavani edaspidise tarbeks.

Kuidas koguda infot refleksiooniks?

  • tunnianalüüs,
  • tundide või juhtumite kirjeldused,
  • õpipäevik õpetaja märkmetega,
  • õpilaste kunstiteoste kogu,
  • tagasisideküsimustikud,
  • videolindistus,
  • pildid, skeemid, märkmed,
  • kolleegide kogemused,
  • teoreetiline kirjandus.

Millised takistused/ohud võivad ette tulla?

  • subjektiivsus
  • ei ole piisavalt aega tegeleda refleksiooniga
  • palju tegureid, mida peab arvestama
  • toetajate puudumine

Aistingud ja refleksioon on ainukesed aknad, mille kaudu valgus tungib pimedasse tuppa. Locke