Suur Näljahäda

1695 - 1697

Suureks näljaks nimetatakse Eesti ajaloos Eesti- ja Liivimaal Rootsi võimu all 1695–1697 toimunud näljahäda. Tegemist oli kõige rängema näljahädaga, mis Eesti alasid kunagi tabanud on. Vaatamata näljahädale jätkasid Rootsi võimud vilja väljavedu.
  • Selle põhjustasid külmad vihmasajud jaanipävast mardipäevani, külmade ilmade tõttu läks sai kahjustada rukis, oder, suviviljad (herned, tatar, oad, läätsed jne).
  • Vilja seisund aina halvenes sest aastaga läksid ilmad veel hullemaks. Inimesed hakkasid massiliselt surma saama.
  • Linnast leiti inimesi kes poovisid ka olukoda halvast südamest hullemaks teha vilja ahnitsemisega, kuid leidus ka inimesi kes aitasid heast südamest ning loovutasid kõikidele oma abi vajajatele oma vilja.
  • 1696. aastal oli linnades siiski veel piisavalt toiduvarusid, kuid ka need said varsti otsa
  • 1697. aasta kevadel, kui teede ja asulate ümber hakkas lumi sulama, leiti palju laipu, kes olid talvel surnud.
  • Kõige vähem lootust oli orbudel ja vanuritel.
  • Levis tüüfus ja düsenteeria.
  • Näljahäda lõppes alles 1698. aastal. On arvatud, et suri umbes 70 000 – 75 000 inimest, seega 20% rahvastikust ehk iga viies inimene.
  • 1701-1703. aastal keskklassi talupoegadel oli veel küllalt raha, et riietust osta. See näitab, et löögi alla oli sattunud eeskätt sulasrahvas ja popsid, keskklass suutis näljahädast välja tulla.

Rukki hakkidesse panek

Big image