Suur Näljahäda
1695 - 1697
Suureks näljaks nimetatakse Eesti ajaloos Eesti- ja Liivimaal Rootsi võimu all 1695–1697 toimunud näljahäda. Tegemist oli kõige rängema näljahädaga, mis Eesti alasid kunagi tabanud on. Vaatamata näljahädale jätkasid Rootsi võimud vilja väljavedu.
- Selle põhjustasid külmad vihmasajud jaanipävast mardipäevani, külmade ilmade tõttu läks sai kahjustada rukis, oder, suviviljad (herned, tatar, oad, läätsed jne).
- Vilja seisund aina halvenes sest aastaga läksid ilmad veel hullemaks. Inimesed hakkasid massiliselt surma saama.
- Linnast leiti inimesi kes poovisid ka olukoda halvast südamest hullemaks teha vilja ahnitsemisega, kuid leidus ka inimesi kes aitasid heast südamest ning loovutasid kõikidele oma abi vajajatele oma vilja.
- 1696. aastal oli linnades siiski veel piisavalt toiduvarusid, kuid ka need said varsti otsa
- 1697. aasta kevadel, kui teede ja asulate ümber hakkas lumi sulama, leiti palju laipu, kes olid talvel surnud.
- Kõige vähem lootust oli orbudel ja vanuritel.
- Levis tüüfus ja düsenteeria.
- Näljahäda lõppes alles 1698. aastal. On arvatud, et suri umbes 70 000 – 75 000 inimest, seega 20% rahvastikust ehk iga viies inimene.
- 1701-1703. aastal keskklassi talupoegadel oli veel küllalt raha, et riietust osta. See näitab, et löögi alla oli sattunud eeskätt sulasrahvas ja popsid, keskklass suutis näljahädast välja tulla.