IT ajalugu

Taaniel Toomjõe

Arvuti

Arvuti on mehhaaniline või elektrooniline seade, mis suudab hõivata, töödelda ja väljastada andmeid vastavalt etteantud reeglitele; masin, mille otstarbeks on tehete sooritamine.

Standardse seadmestikuga raal koosneb protsessorist, emaplaadist, muutmälust, püsimälust, heli-videokaartidest, toiteplokist ning välisseadmetest, mille ülesandeks on arvutist andmete väljastamine või andmete arvutisse vastuvõtmine (klaviatuur, hiir, kuvar ja printer).
Eestisse jõudis esimene elektronarvuti 1959. aastal. Selleks oli Tartu Riiklikus Ülikoolis käivitatud Ural-1 (Nõukogude Liidus aastatel 1959–1971 toodetud elektronarvutite seeria). Üheks arvuti kasutusvaldkonnaks oli rahvamajanduse planeerimine.

Nüüdisaegne superarvuti

Big image

Esimene arvutifirma 1947

The Eckert–Mauchly Computer Corporation (Märts 1946 – 1950) mis oli rajatud J. Presper Eckert ja John Mauchly poolt ja mis asustati ametlikult Detsembris 22, 1947. Peale ENIAC-i (Electronic Numerical Integrator And Computer) ehitamist Pennsylvania ülikoolis moodustasid Eckert ja Mauchly EMCC, et ehitada uus arvuti kujundus reklaamide ja sõjaliste rakenduste jaoks.
Big image

Aritmeetika-loogikaplokk

Aritmeetika-loogikaplokk on protsessori plokk, mis on mõeldud aritmeetika- ja loogikateheteks kahendarvudega. Kõik aritmeetikatehted sooritatakse arvude või nende täiendkoodide liitmisega ja nihutamisega.
Big image

Aritmeetika ajalugu

ENIAC-i arvuti looja, John von Neumann, oli esimese ALU valmistaja. 1945 avaldati esimesed uue arvutiga (EDVAC) seotud teadustööd. Oma töös nimetas von Neumann seadmeid, mis tema arvates pidid arvutis olema. Nende hulgas oli ka ALU. John von Neumann rõhutas, et ALU on arvutile vajalik, sest see garanteerib, et arvuti on võimeline teostama põhilisi matemaatilisi tehteid
Big image

Ehitus ja tööpõhimõte

ALU koosneb summaatorist, registritest, mis säilitavad informatsiooni operatsioonide käigus ning moodustavad arvutuste tulemusi, ja loogilistest skeemidest, mis vastutavad vajaliku informatsiooni muutmise eest.

Sõltuvalt ülesannetest võib aritmeetika- ja loogikaseadmed jagada kaheks:

  1. mikroprogramm (juhtimise seade), mis koostab mikrokäskude jada
  2. operatsiooniseade (ALU), kus realiseeritakse antud mikrokäskude jada

Registrite funktsioonid, mis kuuluvad ALU koostisesse

Osa operatsioonide registritest on tarkvaraliselt kättesaadav, st. neid saab kasutada käskudes operandidena. Nende hulka kuuluvad:

  1. akumulaator (järjestikuliseks summeerimiseks jt. teheteks)
  2. indeksiregistrid
  3. mõned lisaregistrid

Ülejäänud registrid ei ole tarkvaraliselt kättesaadavad, neid ei saa programmis suunata. Operatsiooniseadmeid saab jaotada sõltuvalt töödeldavast informatsioonist, informatsiooni töötlemise viisist ja loogilisest struktuurist.

Mu veebileht

Ise disainisin ning kodeerisin