Refleksioon mõiste ja olemus
Nadezhda Shapovalova
Refleksiooni definitsioon
- Mis on refleksioon? See on eneseanalüütiline tegevus, mis aitab õpetajal aru saada oma vigadest ja analüüsida oma tegevust õpetajana, näiteks, mis õpistrateegia toimib parem teatud grupis ja mida on vaja teha või parandad, et õpilaste töö tulemused ja ka kogu klassi õpitöö saaks paremaks. Õpiprotsessis "See on enesepeegeldus, mis aitab õpetajal saada teadlikumaks oma tegevuse tagamaadest". (https://seoseidloovkunstiharidus.files.wordpress.com/2012/10/reflektsioonist2.pdf )
- Kuidas toimib hea refleksioon? Õpetaja peab kirjeldama oma tegevust, siis hindama kuidas läks, analüüsima seda ja märkima miks see oli nii. Kõige olulisem on siin järeldused, õpetaja peab kavandama uut õpitegevust ja selle elluviimise korda ja ka pöörata tähelepanu probleemsemale momendile. (
http://tiigrihypeharidustehnoloog.blogspot.com/2013/08/refleksioonist-ehk-kuidas-laks.html
https://seoseidloovkunstiharidus.files.wordpress.com/2012/10/reflektsioonist2.pdf ) - Kuidas sageli peaks õpetaja enda/ennast tegevust reflekteerima? On einevusi reflekteerimises enne tegevust, tegevuse ajal ja pärast tegevust. Tegevuse ajal on raske reflekteerida, refleksioon toimub intuitiivselt. Tavaliselt refleksioon toimub pärast tegevust ja kui on vaja kiiresti mingi probleemi lahendada. (https://www.tlu.ee/UserFiles/Haapsalu%20Kolled%C5%BE/Pedagoogiline%20praktika/%C3%95petajakoolituse-%C3%BCli%C3%B5pilaste-refleksioonioskuse-arendamine-ja-toetamine.pdf)
- Kas eneseanalüüs on refleksioon? Eneseanalüüsil ja refleksioonil on suur ühisosa, kuid need ei ole sünonüümid, kuna eneseanalüüs ei tähenda praktilised muutused õpitöös, refleksioon aga viib nende praktiliste muutusteni. Eneseanalüüs on pigem refleksiooni algfaas, aga mitte alati, kõik sõltub situatsioonist.
(http://www.tulevikuopetaja.ee/moodul-v/refleksioon-opetaja-professionaalses-arengus/
Kus ja kuidas ilmnes mõiste "refleksioon"?
Refleksiooni olulisus õppeprotsessis
Refleksioon on hinnangu andmine, väärtustamine või teadmiste kindlaks tegemine. Refleksioon hõlmab endas kõiki neid tegevusi, mis toetavad indiviidi teadlikku soovi situatsiooni analüüsida ning püüdu vaadelda toimunut kõrvalseisjana. (Forsyth, Jolliffe & Stevens, 1995, 9; Krips, 2003, 31)
Refleksioon loob õpilasele võimaluse anda tehtule hinnang, see õpetab õpilasi ise õppima ning motiveerib neid edaspidiseks tööks. Refleksioon on õppimise viimane faas, kus õppija avaldab oma teadmised oma sõnadega. Refleksioonis toimub kokkuvõtte tegemine õppimisest (õpitu kinnistamine) ning tagasiside andmine ja saamine (Steele, Meredith, Temple & Walter, 1998, 17−19). ( http://www.tlu.ee/~sirts62/Did_alused_Tsykliope_2014/Refleksiooni%20olulisus%20%F5ppeprotsessis.pdf )
Sibula mudel on üks refleksiooni olemuse (sisuliste tasandite näol) kirjeldamise mudeleid
„SIBULA“ mudel iseloomustabki refleksiooni teist aspekti – sisu – näitab erinevaid tasandeid, mis võivad mõjutada õpetaja tegutsemist. Sisemised tasandid määravad isiku toimimise välimistel tasanditel (keskkond), kuid on võimalik ka vastupidine mõju, väljastpoolt sissepoole.
- KESKKOND – Millega ma kohtusin? Millega end sidusin? See tasand viitab kõigele sellele, mida õpetaja kohtab väljaspool iseennast (nt õppekava, koolikultuur jne)
- KÄITUMINE – Mida ma teen? Refleksioonis keskendutakse nii efektiivsetele kui ka ebaefektiivsetele käitumismudelitele
- PÄDEVUS, OSKUSED – Milles olen pädev, hea?
- TÕEKSPIDAMISED, USKUMUSED – Mida ma usun? See tasand viitab ümbritsevale maailmale, mis on sageli tundmatu.
- IDENTITEET- Kes ma olen (oma tööga seoses)? Arutletakse teemadel, kuidas me ennast ja oma enesekontseptsiooni kogeme.
- MISSIOON – Mis mind inspireerib? Mis on minu üldisem olemus? Mis annab tähenduse ja olulisuse meie tööle ja elule? Arutletakse näiteks selle üle, miks inimene otsustas saada õpetajaks. Lisaks üldised maailmavaatelised küsimused.
Allikas: Korthagen, F., & Vasalos, A. (2005). Levels in Reflection: Core Reflection as a Means to Enhance Professional Growth. Teachers and Teaching: Theory and Practice 11 (1), 47-71.
Sibula mudel
Kokkuvõted
- Refleksioon on õpetaja töös vajalik protsess, ilma selleta õpetaja ei saa analüüsida oma tegevust.
- Refleksioon on pigem praktiline, kui teoreetiline tegevus, sest see seisneb selles, et õpetaja pärast oma tegevuse analüüsimist peab tegema konkreetseid sammu mingi teatud probleemi praktiliseks lahendamiseks.
- Eneseanalüüs ei pruugi olla refleksiooni sünonüümiks, pigem on selle algetapp, aga on juhtumeid kui refleksioon väljendatakse ainult eneseanalüüside näol.
- Refleksioon tavaliselt toimub pärast tegevust, sest õpetaja töö on nii pinguline, et on väga raske seda analüüsida tegevuse käigul.
- Refleksioon on keeruline mitmekülgne protsess, mis toimib dialoogina õpetaja ja tema ümbritseva keskkonna vahel.
- Refleksioon jagatakse mitmeks osaks Sibula mudeli järgi.
- Refleksiooni kaudu õpetal on võimalus vaadata ennast omamoodi peeglis ja nii näha ka oma töövigu või vajadusi.
- Igal teaduril on natuke oma versioon refleksiooni olemusest ja sisust.