Antiikkirjandus

Kreeka

Antiikkirjandus

Nim. Vana-Kreeka ja Vana-Rooma ühiskonnas kujunenud kirjandust

Kreeka kirjandus

Vanakreeka kirjandus on antiikaja kreekakeelne kirjandus

Tegu on Euroopa vanima kirjandusega.

Vanakreeka kirjandusloo võib jagada neljaks põhiliseks ajajärguks:

  • Atika ajajärk (5.–4. sajand eKr)
  • Arhailine ajajärk (kuni 5. sajandi alguseni eKr)
  • Hellenismi ajajärk (4. sajandi lõpp – 1. sajandi lõpp eKr)
  • Rooma ajajärk (1. sajandi lõpp eKr – 5.-6. sajand pKr)

Teater

  • Teater sündis 5 saj. e.m.a. muinaskreeklaste juures viljakusjumal Dionysuse kultusest.
  • Etenduse korraldamiseks hakati ehitama teatreid, mis mahutasid 100-tuhandeid vaatajaid.
  • Näitlesid ainult mehed, kes kandsis erinevaid maske.
  • Levinumad žanrid olid peamiselt tragöödia, komöödia ja lüürika.

Filosoofia

  • Filosoofia- tarkuse armastus
  • Tuntumad filosoofid on Sokrates, Aristoteles ja Platon.
  • Sokrates(469-399 eKr)-1)Astus sofistide vastu välja
    2) filosoofia peamine mõte on vooruse olemuse mõistmine
    3)tähtis on teadmine, mis võimaldab voorust mõista
  • Aristoteles(384-322eKr)-1)Platoni õpilane
    2)Asutas Lykeioni gümnaasionis oma kooli
    3)Tähtsamad teosed on Füüsika, Metafüüsika, Nikomachose eetika, poliitika
  • Platon(427-347eKr)-1)Pani oma teosed dialoogidena(filosoofide mõttevahetustena)
    2)Sokratese õpilan
    3)Peateos-Politeia

Mütoloogia

  • Muistsed kreeklased olid ühed suurimad müütide loojad Euroopas.
  • Kreeka mütoloogia on Vana-Kreeka müütide kogum ehk mütoloogia.
  • Kreeka mütoloogia on täis koletisi, sõdu, intriige ja jumalate sekkumisi.
  • Kreeka mütoloogia ulatus ja huvisfäärid avaldasid muljet ka roomlastele.
  • Kreeka mütoloogias olid jumalad antropomorfsed (inimesekujulised), kuid eelkõige olid nad universumi jõudude kehastused.

Eepos

  • Eepos tähendas algselt ulatuslikku luulevormilist jutustavat teost. Antiikaja eeposed olid kirjutatud heksameetris.
  • Värsseeposi on üldiselt liigitatud rahvaeeposteks ja kunsteeposteks.
  • On suulised ja kirjalikud eeposed.
  • Kirjalikud eeposed on kinnistunud teatud vormi, kuid suulised on jätkuvalt muutuvad.
  • Eepose näiteid ilias, odüsseia.

Kangelased

  • Klassikaline kangelane igas mõttes tsempion.
  • Teeb läbi poovilepanekuid, vabastab maailma pahategijatest.
  • Pole haavamatu ega surematu.
  • Näited: sõjasangarid Achilleus ja Hektor, rahuaja kangelased Odysseus ja Theseus, Herakles ja Perseus on avalad ja seikluslikud

Jumalad

  • Olümpose jumalad on kreeka mütoloogia tähtsamad jumalad, kes moodustasid taevase, Olümpose mäel elutseva perekonna.
  • Kreeklased uskusid, et jumalad ja jumalannad suudavad muuta tulevikku ja mõjutada elus ja looduses toimuvat.
  • Jumalad olid nii välimuselt kui käitumiselt inimeste sarnased, kuid erinevalt inimestest tarvitasid nad joogiks nektarit ja söögiks ambroosiat, mis andis neile igavese nooruse ja surematuse.
  • Kreeka mütoloogias oli Olümpos 12 peajumala elukoht.
  • Zeus, Hera, Poseidon, Hades, Demeter, Apollon, Artemis, Aphrodite, Athena Hephaistos, Ares, Hermes, Dionysos, Hestia.
  • Zeus-Pikse -ja taevajumal
  • Poseidon-Merejumal
  • Hades-Allmaailma ja surmajumal