Antiikkirjandus
Kreeka
Antiikkirjandus
Nim. Vana-Kreeka ja Vana-Rooma ühiskonnas kujunenud kirjandust
Kreeka kirjandus
Vanakreeka kirjandus on antiikaja kreekakeelne kirjandus
Tegu on Euroopa vanima kirjandusega.
Vanakreeka kirjandusloo võib jagada neljaks põhiliseks ajajärguks:
- Atika ajajärk (5.–4. sajand eKr)
- Arhailine ajajärk (kuni 5. sajandi alguseni eKr)
- Hellenismi ajajärk (4. sajandi lõpp – 1. sajandi lõpp eKr)
- Rooma ajajärk (1. sajandi lõpp eKr – 5.-6. sajand pKr)
Teater
- Teater sündis 5 saj. e.m.a. muinaskreeklaste juures viljakusjumal Dionysuse kultusest.
- Etenduse korraldamiseks hakati ehitama teatreid, mis mahutasid 100-tuhandeid vaatajaid.
- Näitlesid ainult mehed, kes kandsis erinevaid maske.
- Levinumad žanrid olid peamiselt tragöödia, komöödia ja lüürika.
Filosoofia
- Filosoofia- tarkuse armastus
- Tuntumad filosoofid on Sokrates, Aristoteles ja Platon.
- Sokrates(469-399 eKr)-1)Astus sofistide vastu välja
2) filosoofia peamine mõte on vooruse olemuse mõistmine
3)tähtis on teadmine, mis võimaldab voorust mõista - Aristoteles(384-322eKr)-1)Platoni õpilane
2)Asutas Lykeioni gümnaasionis oma kooli
3)Tähtsamad teosed on Füüsika, Metafüüsika, Nikomachose eetika, poliitika - Platon(427-347eKr)-1)Pani oma teosed dialoogidena(filosoofide mõttevahetustena)
2)Sokratese õpilan
3)Peateos-Politeia
Mütoloogia
- Muistsed kreeklased olid ühed suurimad müütide loojad Euroopas.
- Kreeka mütoloogia on Vana-Kreeka müütide kogum ehk mütoloogia.
- Kreeka mütoloogia on täis koletisi, sõdu, intriige ja jumalate sekkumisi.
- Kreeka mütoloogia ulatus ja huvisfäärid avaldasid muljet ka roomlastele.
- Kreeka mütoloogias olid jumalad antropomorfsed (inimesekujulised), kuid eelkõige olid nad universumi jõudude kehastused.
Eepos
- Eepos tähendas algselt ulatuslikku luulevormilist jutustavat teost. Antiikaja eeposed olid kirjutatud heksameetris.
- Värsseeposi on üldiselt liigitatud rahvaeeposteks ja kunsteeposteks.
- On suulised ja kirjalikud eeposed.
- Kirjalikud eeposed on kinnistunud teatud vormi, kuid suulised on jätkuvalt muutuvad.
- Eepose näiteid ilias, odüsseia.
Kangelased
- Klassikaline kangelane igas mõttes tsempion.
- Teeb läbi poovilepanekuid, vabastab maailma pahategijatest.
- Pole haavamatu ega surematu.
- Näited: sõjasangarid Achilleus ja Hektor, rahuaja kangelased Odysseus ja Theseus, Herakles ja Perseus on avalad ja seikluslikud
Jumalad
- Olümpose jumalad on kreeka mütoloogia tähtsamad jumalad, kes moodustasid taevase, Olümpose mäel elutseva perekonna.
- Kreeklased uskusid, et jumalad ja jumalannad suudavad muuta tulevikku ja mõjutada elus ja looduses toimuvat.
- Jumalad olid nii välimuselt kui käitumiselt inimeste sarnased, kuid erinevalt inimestest tarvitasid nad joogiks nektarit ja söögiks ambroosiat, mis andis neile igavese nooruse ja surematuse.
- Kreeka mütoloogias oli Olümpos 12 peajumala elukoht.
- Zeus, Hera, Poseidon, Hades, Demeter, Apollon, Artemis, Aphrodite, Athena Hephaistos, Ares, Hermes, Dionysos, Hestia.
- Zeus-Pikse -ja taevajumal
- Poseidon-Merejumal
- Hades-Allmaailma ja surmajumal