REFLEKTSIOON
Tom Kasak KUTTB-13
REFLEKTSIOON EHK TAGASIPEEGELDUS ON ANALÜÜSIPROTSESS, MILLE TULEMUSEL TEKIB ARENG NII TEADMISTES , ÕPPIMISES KUI KÄITUMISES.
Järgnevalt loon simulatsiooni , kuidas võiks reflektsiooni kasutamine õppeprotsessis kulgeda.Simulatsioonis on peategelasteks noor füüsikaõpetaja ja abituuriumiklass.Simulatsioon põhineb Korthageni ALACT-mudelil.
REFLEKTSIOONI SIMULATSIOON
TEGEVUS
Noore õpetaja tunni teemaks on tuumaenergia kasutamine majanduses.Teema on põnev kuid keeruline, palju on nüansse ja aspekte, mida peab arvesse võtma.
TAGASIVAADE TEGEVUSELE
Noor õpetaja alustab reipalt ja suudab tuumaenergia kasutamisest veerand tunnist huvitavalt rääkida, märkab aga juba tunni kestel, et teema ei jõua kohale ja noored nahistavad pigem oma nutiseadmetes.
TEADLIKKUS OLULISTEST ASPEKTIDEST
Mis põhjustas teemast välja libisemise, kas tund oli liiga õpetajakeskne, kas teema vajaks rohkem lisavahendeid ?Kas õpilaste käes olevaid nutiseadmeid saaks facebooki asemel kasutada õppetööks?
ALTERNATIIVSETE TEGEVUSMUDELITE LEIDMINE
Õpetaja läheb teist teed (käitub teisiti) ning muudab otsustavalt tunni kulgu, ta suunab noored nutiseadmete abil leidma erinevaid tuumakatastroofe-kes leiab rohkem ja kiiremini.Mis juhtus Tsernobõlis, mis on seal praegu, mis toimus Fukushimas ?Missugused mõtteid tekitab nende lugudega tutvumine?Koos vaadatakse veel lühifilme antud teemadel ja tehakse arutelu, kas Eestis peaks loodama tuumaelektrijaamu.
UUTE TEGEVUSTE PROOVIMINE
Tund kujunes lõpuks väga elavaks ja huvitavaks, see innustas noort õpetajat uue tunni ettevalmistamisel kohe mõtlema erinevate tegevuste peale tunnis, vaatama eelnevalt valmis videomaterjale , mõtlema võimalusele kutsuda külla huvitav teadlane või leida mõni museum või kaevandus, kuhu saaks ekskursioonile minna.
UUTE TEGVUSTE JÄTKUV PROOVIMINE
Samuti mõistis noor õpetaja aja jooksul, et õpetamiseks on olemas veel palju erinevaid võimalusi: peaks nõu küsima kogemustega õpetajatelt, uurima teaduskirjandust ning tutvuma erinevate õpetamismeetoditega internetis.Tekivad uued teadmised ja täiesti uus mõtlemine ning see muutub pidevalt.
HUVITAVAID IDEID MUJALT MAAILMAST
VIDEOKLUBID
Video on tänuväärne võimalus salvestada õpetajana oma tund ning seda hiljem analüüsida.Efektiivset meetodit on Vikipeedia andmetel analüüsinud mitmed teadlased, sealhulgas K. Linsenmeier ja M.Gamoran Sherin.
Nii on loodud maailmas õpetajate videoklubid, kus õpetajad paremate meetodite leidmiseks üksteise videosid vaatavad ja analüüsivad.Uuritakse kõike reflektsiooniastmestikku arvesse võttes , samuti peetakse oluliseks mitte ainult vigade või puuduste tuvastamist vaid just
huvitavate ja põnevamate õpetamisstiilide leidmist ja tutvustamist.Videoklubi mõtet on tutvustatud ka Eestis, Raili Allas Tartu Ülikoolist on teinud sellest ka videoklipi.Lühidalt võiks teema kokku võtta nii:
1 Filmimine
2.video vaatamine-positiivse ja negatiivse (või väljakutset esitava) olukorra väljavalimine-miks just need olukorrad ?
3.suuline reflektsioon koos teiste inimestega-miks see nii on ja mida sellest õppida?
4.kirjalik pikem eneseanalüüs-kuidas edaspidi toimida, mida saab edaspidi kasutada?
Jõudu enesepeegelduseks!
Viited:
1.Raili Alase video https://www.youtube.com/watch?t=628&v=pEIA5sFTc98
2.vikipeedia reflektsioon http://en.wikipedia.org/wiki/Video-based_reflection
3.tuleviku õpetaja lehekülg, Korthageni mudel http://www.tulevikuopetaja.ee/moodul-v/refleksioon-opetaja-professionaalses-arengus/3-sibula-mudel-refleksiooni-tasemete-iseloomustamiseks/2-mudel-korthagen-alact-mudel-refleksiooni-struktureeritud-protsessi-kirjeldamiseks/