Kõrts
Jan Seilenthal
Kõrtside ajalugu
Kõrtsidest leidub teateid juba Taani ajast, aga laiemalt hakkasid kõrtsid levima 15. sajandil, kui Liivi Ordu hakkas neis nägema kasumlikku tuluallikat. Kõrtside asukohad valiti asulatesse või losside juurde, samuti sai neid rajatud turukohtadesse ja maanteedele. Mõne sajandi pärast olid maanteed juba kõrtse täis.
Kõrtside põhiline müügiartikkel oli alguses mõdu või õlu, alates 1700-ndatest võttis selle tiitli üle 50-kraadine viin, mida talupojad tarvitasid meeleldi. Veel sai kõrtsist osta vahel küsitava väärtusega kehakinnitust.
Kõrtside pikk ajalugu lõppes aastal 1900 seoses viinamonooli kehtestamisega.
Tänapäeval on osa kõrtse renoveeritud ja taasavatud.
Arhitektuurist
Kõrtsid olid enamasti pikad (30-50m) hooned Eestile iseloomuliku kelpkatusega. Kõrtsides oli tall (või kaks), köök mantelkorstnaga, suur kõrtsituba talurahvale, tagapool sakste rüüpepaigad. Veel mahutati kuhugi kõrtsmik ise koos oma vaatidega.
Tähtsus
- Tähtis jooma- ja kohtumispaik talupoegadele
- Enamus klientuurist Eesti- ja meessoost ning purjus
- Külapidude ja simmanite toimumispaik
- Külakiik
- Talupoegade rahutused
- Talvel hea soe