REFLEKTSIOON

Lidia Kervališvili

MIS ON REFLEKSIOON?

Mõiste refleksioon tuleneb ladina keelest, kus sõna reflectere tähendab akent, tagasipööramist, tagasipeegeldamist.


Refleksiooni defineeritakse kui aktiivset teadvustatud indiviidi tegevuse või tegevuse aluseks olevate väärtuste, uskumuste või arusaamade isiklikku või toetatud analüüsiprotsessi, mille tulemusel toimub indiviidi seni kasutatud lahenduste, strateegiate ja toimimise muutmine või säilitamine tuleviku arengut silmas pidades, kujunevad uued teadmised, toimub õppimine ja käitumise muutumine (Lepp, 2009).

Refleksioonist võib rääkida kui tagasivaatamisest, analüüsimaks toimunud situatsiooni; kusjuures tagasivaatamine võib toimuda nii asetleidva situatsiooni ajal kui ka peale seda. Refleksiooniprotsessi tulemus peaks kanduma üle õpetaja tegevusse – oma töös tagasivaatamine ja mõtestamine, tegevuse analüüs peaks viima uuenenud tegevuskavani edaspidise tarbeks.

REFLEKSIOONI ASPEKTID:

Teadvustatus ja analüüs

Refleksiooniprotsessi iseloomustades tuuakse välja, et see on aktiivse mõtlemise tulemusel toimuv probleemi lahendamisele suunatud teadvustatud (või ka teadvustamata) analüüsiv mõtlemine oma mõtlemise ja käitumise üle (Reid (1993).

Kogemus ja õppimine

Refleksioon on seotud konkreetsete situatsioonide või kogemustega. Refleksiooni käigus käsitleb reflekteerija teadlikult oma kogemust või tegevuse põhimõtteid. Tulemuseks on uus käsitlus ja kvalitatiivselt erinev arusaam käsitletavast.

Kogetud situatsiooni lahtimõtestamise ja metakognitiivse analüüsi tulemusena teadvustatakse muutumisvajadust, vastavalt tehtud järeldustele muutub situatsiooni tõlgendus, kogemus hinnatakse ümber ja kujundatakse kvalitatiivselt uued teadmised, seega toimub õppimine.

Refleksioon praktilise kogemuse kirjeldamise, analüüsi ja hindamise protsess, mille eesmärgiks on õppimine kogemusest (Stein, 2000; Wetzstein & Hacker, 2004).

Sotsiaalsus ja distantseerumine

Igasugune refleksiooniprotsess on mõjutatud sotsiaalsest ümbrusest ja subjekti suhetest sotsiaalse ümbrusega. Sügava ja tulemusliku refleksiooniprotsessi käigus peab inimene suutma analüüsida probleemi sotsiaalses kontekstis ja kõrvalseisja perspektiivist (Kuusik, 2005).

Suunatus tulevikku

Refleksiooni eesmärgiks on analüüsi käigus muuta seni kasutatud probleemseid strateegiaid ja toimimismustreid kvalitatiivselt paremini toimivateks, tuleviku arengut silmas pidades.

Eestikeelses kirjanduses ja omavahelises suhtluses kasutavad õpetajad refleksiooni väljendamiseks sageli sõna eneseanalüüs. Piir refleksiooni ja eneseanalüüsi vahel on kirjanduses ja praktikas ebaselge. Eneseanalüüs tähendab samuti enda jälgimist ja hindamist, oskust olla oma tegevustes kõrvaltvaataja rollis ning kohandada oma tegevust vastavalt analüüsile. Samas ei pruugi eneseanalüüs viia tegevuse muutuse ja õppimiseni.

MIKS ON REFLEKSIOON ÕPETAJALE VAJALIK?

Refleksioon on õppimisega seotud protsess, mille raames indiviid analüüsib ja hindab oma kogemusi ning sellest lähtuvalt toimub uute teadmiste kujunemine ning kogemusest õppimine.

Refleksioon võimaldab mõista ja hinnata kogemust ning õppida sellest.

Refleksioon on praktilise kogemuse kirjeldamise, analüüsi ja hindamise protsess, mille eesmärgiks on sellest kogemusest õppimine

Reflekteeriv praktika võimaldab :

•Uurida omaenda otsustus-protsessi;

•Olla konstruktiivselt kriitiline oma suhete suhtes kolleegidega;

•Analüüsida oma kõhklusi, oskuste ja teadmiste lünki;

•Vaadata näkku problemaatilistele olukordadele;

•Määratleda oma õppimisvajadused.

Reflekteerimisoskus on õpetaja professionaalse arengu üheks komponendiks.

Tundide analüüs ja enese tegevuse peegeldamine on loomulik osa õpetaja tööst. Refleksioon aitab tagasi vaadata – analüüsida tundi, enda tegevust, leida põhjusi käitumisele. Samuti on see toeks enda professionaalsel määratlusel ja sihtide seadmise.

Refleksioon on üheks võtmeteguriks õppimise ja õpetaja professionaalse arengu juures. See on enesepeegeldus, mis aitab õpetajal saada teadlikumaks oma tegevuse tagamaadest. Refleksiooni kaudu muudetakse teadvustamata teadmine teadlikuks, see aitab õpetajal analüüsida oma käitumise põhjusi ja paremini mõista oma professionaalset tegevust ning seda laiendada. Refleksiooniprotsess tähendab oma käitumise, mõtete ja uskumuste uurimist vabatahtlikul ja kriitilisel viisil.

Refleksiooni abil mõtestab õpetaja ise oma kutsealast tegevust, määratleb arenguvajadusi ja kavandab enesetäiendust. Õpetajaarengu sotsiaalset mõõdet saab olulisel määral mõjutada õpetajate kogukond, mille tugevnemine on üks strateegia elluviimise eeldusi.

Tuleb rõhutada, refleksioon on aktiivne protsess, mitte passiivne mõtlemine, mille raames vaadatakse üle, analüüsitakse ja hinnatakse kogemust ning tuginedes eelnevalt omandatud kogemustele töötakse välja tegevusplaan tulevikuks.

Refleksioon aitab arendada loogilisi põhiprintsiipe praktika jaoks – isiklikku teooriat (meie arusaamist, kes me oleme õpetajatena. Me teame, miks me usume seda, mida me usume. Me suudame kommunikeerida kolleegidele, õppijatele ja iseendale põhiprintsiipe, mis on meie praktika taga. Refleksioon aitab vältida asjatut enesesüüdistamist , kui õppijad ei õpi või ei kui ei saavutata oma töös soovitud tulemusi. Kriitiline refleksioon aitab meil aru saada, kuidas meie õppijad õpivad, millest on tingitud nende vastupanu õppimisele, aitab aru saada, et see ei sõltu ainult sellest, mida me õpetajatena teinud oleme. Saame lõpetada enda süüdistamise ja tegutseda arukamalt.

Refleksioon annab emotsionaalset jõudu. Kui õpetav inimene ei reflekteeri, siis võib hakata tunduma, et maailmas valitseb kaos. Ta tunneb end jõuetuna ja emotsionaalselt viletsasti. Kriitilise refleksiooni harjumus annab moraalset jõudu. Refleksioon elavdab meie auditooriume. Kui õppijad näevad meid reflekteerimas, on see nende jaoks väga abistav ja toetav nende enda refleksiooniprotsessides. See loob emotsionaalse kliima, kus aktsepteeritakse muutust ja ebaõnnestumise riski. Refleksioon suurendab demokraatlikku usaldust. Õpetajad, kellel on kujunenud reflekteerimisharjumused, teavad, milline mõju on neil õppijatele. Nad on teadlikud võimusuhetest koolitussituatsioonis ja selle võimalikust väärkasutusest.

KOKKUVÕTE

Refleksioon on praktilise kogemuse kirjeldamise, analüüsi ja hindamise protsess, mille eesmärgiks on õppimine sellest kogemusest. Reflektsiooni kaudu muudetakse seega teadvustamata teadmine teadlikuks. Selle protsessi kirja panemine muudab sisemised asjad nähtavaks. Refleksiooni kaudu muudetakse teadvustamata teadmine teadlikuks, see aitab õpetajal analüüsida oma käitumise põhjusi ja paremini mõista oma professionaalset tegevust ning seda laiendada. Refleksioon arendab kriitilise mõtlemise oskust.

Reflektsioon basseerib enda kogemuse põhjal. On oluline kriitiliselt analüüsida enda tegevust, käitumist; oskuseid; uskumusi; missioon.

Refleksioon on õpetajale jaoks väga oluline. Selele, et saada heaks õpetajas ja jääda niisugusena on vaja iseenda pidevalt areneda, paremaks ja paremaks muuta. Õpetaja peab alati eeskujuks olema. Seetõttu refleksioon on kahtlematu õpetaja töö osa.