Refleksioon
Agne Seli
Mis on refleksioon?
Refleksioonist võib rääkida kui tagasivaatamisest, analüüsimaks toimunud situatsiooni; kusjuures tagasivaatamine võib toimuda nii asetleidva situatsiooni ajal kui ka peale seda. Reflektsiooniprotsessi tulemus peaks kanduma üle õpetaja tegevusse - oma töös tagasivaatamine ja mõtestamine, tegevuse analüüs peaks viima uuenenud tegevuskavani edaspidise tarbeks.
Mis on refleksiooni eesmärk?
Millal tuleb refleksiooni koostada?
Donald Schön (1983) pöörab tähelepanu erinevustele reflekteerimises enne tegevust, tegevuse ajal ja pärast tegevust.
Üldiselt on tegevuse ajal väga raske reflekteerida, sest õpetajatöös tuleb otsuseid käitumise kohta vastu võtta väga kiiresti.
Seetõttu toimub refleksioon peale tegevust ja üldiselt probleemidega seoses, millele on vaja lahendus leida.
Need, kes on oma tegevusega rahul, reflekteerivad vähem.
Mida ja keda on vaja refleksiooniks?
Refleksiooniks on vaja tingimusi, mis soodustaks, et see juhtub: aeg ja ruum, toetajad,
institutsionaalne ning emotsionaalselt toetav keskkond, vajalik teadmiste baas, metakognitiivsed oskused ( Moon 1999).
Alateadliku teadmise avalikuks muutmisel on vaja nö nõuandjat, kriitilist sõpra või kolleegi.
Refleksioon vajab kavandamist, peab olema selge eesmärk, miks seda tehakse. Kasuks tulevad abivahendid, küsimustikud, skeemid, juhendid. Reflekteerida võib paaris või rühmas, kus mõlema puhul on vajalik protsessi juhtimine.
Mis on refleksiooniring?
Refleksiooni puhul on oluline rääkida refleksiooniringist, kus planeerimisele järgneb tegevus, tegevusele analüüs ja mõtestamine ning uue tegevuse kavandamine.