Refleksioon
Kerli Karpelin
Mis on refleksioon?
Mõiste refleksioon tuleneb ladina keelest, kus sõna reflectere tähendab akent, tagasipööramist, tagasipeegeldamist.
Refleksiooni võib pidada õppimise protsessiks, mille käigus analüüsitakse ja mõtestatakse tegevust ning tehakse sellest järeldused ning kaasneb muutumisvajaduse teadvustamine. Seega, midagi meie igapäevases tegevuses muutub. Seda võib võrrelda ka kogemusõppega, kus oma kogemuse mõtestamise kaudu jõuame uue teadmiseni. Igapäevaelus on refleksioon eelkõige probleemi lahendamine, mille käigus toimub käitumise muutmine ja uute strateegiate kasutusele võtmine.
Refleksiooni võib pidada õppimise protsessiks, mille käigus analüüsitakse ja mõtestatakse tegevust ning tehakse sellest järeldused ning kaasneb muutumisvajaduse teadvustamine. Seega, midagi meie igapäevases tegevuses muutub. Seda võib võrrelda ka kogemusõppega, kus oma kogemuse mõtestamise kaudu jõuame uue teadmiseni. Igapäevaelus on refleksioon eelkõige probleemi lahendamine, mille käigus toimub käitumise muutmine ja uute strateegiate kasutusele võtmine.
Milline on reflekteerimise ajalugu?
Refleksioon on rahvusvahelises kirjanduses saanud märkimisväärset tähelepanu Donald Schöni (1983, 1987) tööde kaudu, kuid juba Dewey (1933) on defineerinud reflektiivse mõtlemise mõistet kui aktiivset, pidevat ja ettevaatliku hoiakute ning eeldatavate teadmiste kaalutlemist olemasolevate teadmiste ja järelduste valguses.
Kas refleksioon = eneseanalüüs?
Eestikeelses kirjanduses ja omavahelises suhtluses kasutavad õpetajad refleksiooni väljendamiseks sageli sõna eneseanalüüs. Piir refleksiooni ja eneseanalüüsi vahel on kirjanduses ja praktikas ebaselge. Eneseanalüüs tähendab samuti enda jälgimist ja hindamist, oskust olla oma tegevustes kõrvaltvaataja rollis ning kohandada oma tegevust vastavalt analüüsile. Samas ei pruugi eneseanalüüs viia tegevuse muutuse ja õppimiseni.
Refleksioonil ja eneseanalüüsil on suur ühisosa, aga need ei ole sünonüümid. Eneseanalüüsi võib vaadelda refleksiooniprotsessi olulise algfaasina.
Miks on õpetaja töös refleksioon nii tähtis?
Ühelt poolt seetõttu, et õpetajatöös ei ole võimalik järgida “retseptiraamatut” ja iga olukord erineb eelmisest väga mitmete muutuvate tegurite tõttu.
Lisaks leidis Korthageni ja Wubbelsi (2000) uurimuses kinnitust tõik, et reflekteerimisharjumusega õpetajad kalduvad teistest enam tähtsustama ja toetama oma õpilaste enesejuhitavat õppimist.
Lisaks leidis Korthageni ja Wubbelsi (2000) uurimuses kinnitust tõik, et reflekteerimisharjumusega õpetajad kalduvad teistest enam tähtsustama ja toetama oma õpilaste enesejuhitavat õppimist.
Millist refleksioonimudelit kasutada?
Sageli kiputakse oma tegevusele/kogemusele tagasi vaatama pealiskaudselt, kiirustades, mida ei saa pidada piisavaks. Pole oluline, milline refleksioonimudel valida, vaid on oluline, et õpetajad teadvustaksid reflekteerimise olulisust ja harjuksid reflekteerima teadlikult ja põhjalikult, läbides kõiki vajalikke etappe.
Gibbsi refleksiooniring, 1988
Gibbsi refleksiooniring, 1988
Korthagen ALACT-mudel refleksiooni struktureeritud protsessi kirjeldamiseks, 2005