Local News Update

Mis on arvutiviirus?

Viirus on arvutikoodijupp, mis kinnitab end programmi või faili külge, et arvutist arvutisse paljuneda ja nakkust edasi levitada. Viirused võivad rikkuda teie tarkvara, faile ning riistvara.

Link: http://ekaitse.ee/uldine/viirused-ussid-ja-trooja-hobused-mis-need-on

Mis teevad arvutiviirused? Viis näidet

Kahjustavad selles talletatud teavet

Aeglustavad internetisidet

Kasutavad tarvutit enese levitamiseks teiste arvutisse

Kahjustavad arvutit

Link: http://www.ithooldus.ee/Kusimused-ja-vastused/mis-on-arvutiviirus

Kuidas levivad arvutiviirused?

Nad levivad koos failidega mälupulkadel, CD/DVD-del, samuti arvutivõrgu kaudu e-posti, suhtlusprogrammide, veebilehtede, kasutades selleks nn. turvaauke.

Link: http://www.ithooldus.ee/Kusimused-ja-vastused/mis-on-arvutiviirus

Mis on trooja hobune?

Arvutiprogramm, mis näib olevat kasulik, kuid tegelikult teeb kahju.

Link: http://ekaitse.ee/uldine/viirused-ussid-ja-trooja-hobused-mis-need-on

Mis on ussviirus?

Liik viiruseid. Uss ei vaja levimiseks üldjuhul kasutaja tegevust ning levitab endast võrkudes terviklikke koopiaid (võib ka muteeruda). Uss võib kasutada mälu või võrguühendust ning sellega põhjustada arvuti töövalmiduse kao.

Link: http://ekaitse.ee/uldine/viirused-ussid-ja-trooja-hobused-mis-need-on

Mis on botnet

Botnetiks ehk robotvõrguks (robot network) nimetatakse küberkurjategijate poolt kontrollitavat arvutikogumit, mis, samal ajal kui pahaaimamatud omanikud mängivad, surfavad või muid igapäevaseid toimetusi teevad, pommitab mõnd veebiserverit tühiste päringutega, kuni see enam koormuse all vastu ei pea, serveerib porno- või piraattarkvarakollektsiooni, nakatab uusi arvuteid ja saadab laiali spämmi.

Link: http://www.arvutikaitse.ee/arvutikaitse-algtoed/botnet/

Mis on DDos?

pahatahtlik nn hajutatud teenusetõkestus ühe isiku või isikute rühma poolt, kui mõne ettevõtte serverile, ruuterile või arvutivõrgule esitatakse tuhandetest või kümnetest tuhandetest arvutitest massiliselt sisutühje kajataotlusi ehk ping-päringuid. Selle tulemusel ülekoormatakse võrguliiklus, selle läbilaskevõimsus kahaneb või lakkab üleüldse töötamast. Kuna suure koormuse tõttu on võrguliiklus tugevalt häiritud, siis tavakasutaja päringud mingi teenuse saamiseks (näiteks veebilehe avamiseks) ei leia vastukaja või on meeletult aeglased

Link: https://arvutiturve.wordpress.com/2010/03/21/mis-on-ddos-kuberrunnak/

Paanikatarkvara

nn pahavara liik, mille paigaldamisel arvutisse hakkab see hirmutavalt kasutajat hoiatama, et arvutis on midagi väga korrast ära


Link: https://arvutiturve.wordpress.com/2010/03/28/mis-on-paanikatarkvara-ehk-scareware/

Pahavara

mis tahes tarkvara, mis on loodud arvuti tarkvara kahjustamiseks. Link: http://6igevalik.weebly.com/mis-on-pahavara.html

võlts-tõrjeprogrammid

tarkvaralised rakendused, mis turvalisuse seisukohast näivad olevat kasulikud, kuid tegelikult vaid simuleerivad pahavara eemaldamist ning ei paku üldse kaitset.

Link: http://www.arvutikaitse.ee/volts-turvaprogrammid-ehk-rogue-security-software/

Mis on keyylogger?

Keylogger ehk klahvinuhk on nuhkvara, mis salvestab kõik klahvivajutused algul failina arvuti kõvakettale ja hiljem saadab need üle Interneti ettenähtud e-posti või FTP aadressile.

Link: https://arvutiturve.wordpress.com/2010/03/20/mis-on-klahvinuhk-ehk-klahvivajutuste-salvestaja/

Backdoor e. Tagauks

häkkimise vahend, mis võimaldab arvutisüsteemi luua turvamata sissepääsu

Link: https://arvutiturve.wordpress.com/2010/03/21/mis-on-backdoor-ehk-tagauks/

Rootkit

toimetab arvutis juurkasutaja (ehk administraatori) õigustes, tavaliselt operatsioonisüsteemi tuuma tasandil, hiilides niiviisi mööda operatsioonisüsteemi turvamehhanismides

Link: http://www.arvutikaitse.ee/arvutikaitse-algtoed/rootkit/

Nuhkvara

tarkvara, mis saab ennast iseseisvalt arvutisse installida või seal käivituda, ilma et hoiataks sellest mingilgi määral kasutajat, küsiks paigaldamiseks nõusolekut või laseks ennast kontrollida

Link: https://arvutiturve.wordpress.com/2010/03/20/mis-on-nuhkvara/

Õngitsemine e. phishing

moodus arvutikasutajatelt välja petta isiklikku või finantsalast teavet petturlusega seotud meilisõnumit avades

Link: https://arvutiturve.wordpress.com/2010/02/14/mis-on-ongitsemine/