Arvutiviirused ja Häkkerid

Ott Kippar Ivary Volkov

Mis on arvutiviirus

Arvutiviirus ehk viirus on progamm, mis on võimeline end iseseisvalt kopeerima ning arvutit nakatama.

https://et.wikipedia.org/wiki/Arvutiviirus

MIda teevad arvutiviirused?

Paljunevad iseseisvalt, näidata sõnumit valitud hetkel.

https://et.wikipedia.org/wiki/Arvutiviirus

Kuidas levivad arvutiviirused?

Mitteresidentne viirus Koosnevad leidja- ja replikatsioonimoodulist. Esimene otsib uusi faile. Sobivate leidmisel nakatab teine moodul need failid.


Residentsed viirused laadivad end arvuti mälusse ja jäävad taustal aktiivseks. Uus faile nakatavad nende kasutamisel programmid või operatsioonisüsteem ise.


https://et.wikipedia.org/wiki/Arvutiviirus

Kuidas hoiduda arvutiviirustest?

Allalaadida viirustõrje programme ning mitte vajutada kahtlasele lingil.

https://et.wikipedia.org/wiki/Arvutiviirus

Trooja hobune

Viirusprogramm mis veenab inimese seda installima kuna see näeb välja kasulik või huvitav.

https://et.wikipedia.org/wiki/Trooja_hobune_(informaatika)

Ussviirus

Iseseisev ennast edasi levitav kahjulik arvutiprogramm, mis ei vaja võrgus levimiseks kasutajapoolset tegevust. Tavaliselt üritab uss enda olemasolu varjata.

https://et.wikipedia.org/wiki/Uss_(programm)

Botnet

Kräkkerite hallatav haavatavate internetti ühendatud arvutite (tavaliselt lihtsate koduarvutite) võrgustik, millesse on varem paigaldatud kräkkeri valmistatud või konfigureeritud spetsiaalne õelvara, mida kutsutakse robotiks ehk bot-iks, võimaldades tal arvutit kontrollida oma suva järgi. Selliseid arvuteid nimetatakse zombideks.

https://et.wikipedia.org/wiki/Botnet

Ddos

Teenusetõkestamise rünne ehk DoS-rünne ( Denial-of-Service Attack ehk DoS attack) on arvuti või arvutivõrgu ülekoormamine samal ajal suur e hulga päringute saatmise teel.

http://www.arvutikaitse.ee/arvutikaitse-algtoed/ddos/

Paanikatarkvara

Paanikatarkvara on liik kurivara (võlts-viirusetõrjeprogrammid jm), mille eesmärk on mängida kasutajate hirmudel, pannes neid ekslikult uskuma, et nende arvuti on nakatunud viiruse või mõne muu kahjurvaraga. Sellega meelitatakse kasutajat ostma ja paigaldama võlts-turvatarkvara, mis ise võib sisaldada pahavara.

https://et.wikipedia.org/wiki/Paanikatarkvara

Pahavara

üleüldine termviiruste jaoks võlts-tõrjeprogrammid- programmid mis teeslkeb end kui abiistava viiruse eemaldajana kuid on trooja hobune.

http://www.arvutikaitse.ee/arvutikaitse-algtoed/pahavara/

keylogger

Programm mis salvestab inimese klahvi – ja nupuvajutusi.

https://arvutiturve.wordpress.com/tag/anti-keylogger/

Backdoor e. Tagauks

Programm millega saab tavalistest autenterimis süsteemidest mööda minna.

https://arvutiturve.wordpress.com/2010/03/21/mis-on-backdoor-ehk-tagauks/

Rootkit

Rootkit ehk käomuna on selline tarkvara, mis toimetab arvutis juurkasutaja (ehk administraatori) õigustes, tavaliselt operatsioonisüsteemi tuuma tasandil, hiilides niiviisi mööda operatsioonisüsteemi turvamehhanismidest

http://www.arvutikaitse.ee/arvutikaitse-algtoed/rootkit/

Häkkerid ja kräkkerid

Häkker on arvutispetsialist, kes tegeleb aktiivselt ning süvitsi erinevate arvutisüsteemide uurimise, arendamise ja parendamisega.

Kräkker on isik, kes kasutab ära tehniliste süsteemide, eriti arvutisüsteemide ebakindlust või puudujääke viisil, mis on vastuolus seaduste ja moraalinormidega.

https://prezi.com/gdfgnifd1u3h/hakker-ja-krakker/