IT Ajalugu
Marten Tõnismäe
1939
Steve Jobs - Esimene personaalarvuti
Bill Gates - Microsofti looja
22. novembril 2004 avaldati Suurbritannia ärilehe "Financial Times" ja audiitorettevõtte PricewaterhouseCoopers küsitluse tulemused, mille järgi valiti Bill Gates kolmandat aastat järjest maailma kõige hinnatumaks ärijuhiks.[1]
Gates on tuntud ka filantroobina. Koos oma naisega on ta rajanud ülemaailmselt tegutseva heategevusliku organisatsiooni Bill ja Melinda Gatesi Fondi. Selle eesmärgiks on parandada tervishoidu ja vähendada äärmist vaesust maailmas ning lisaks võimaldada paremat juurdepääsu haridusele ja infotehnoloogiale Ameerika maailmajaos.
Tänu Microsofti edule tõusis Gates ettevõtte suuromanikuna 1995. aastal maailma rikkaimaks inimeseks.
IBM 7090
Kaks IBM 7090 arvutit NASA kontrollkeskuses 1962. aastal.
Esimesed protsessorid ja tuumad.
Motorola68040die-Farwestern-CCBYSA3
Intel 4004
Pentium 4
Pentium 4 on Inteli mikroprotsessorite seeria, mida toodeti 2000–2008.
Selles protsessoris kasutati läbinisti uut x86 arhitektuuri 7. põlvkonda kuuluvat NetBursti mikroarhitektuuri, mis oli esimene suur edasiarendus pärast Pentium Pro's kasutatud P6 mikroarhitektuuri (Pentium II, III jne. aastast 1995). Tänu väga sügavale käsukonveierile (instruction pipeline) võimaldas NetBurst saavutada kõrgeid taktsagedusi (kuni 3,8 GHz). Kiirust piiras vaid kõrge soojuseraldus, mille tingis protsessori suurenenud võimsus (Prescotti seerial kuni 115 W).
Intel Pentium 4 Willamette
Superarvuti
Superarvuti on arvuti, mis kuulub esimeste hulka oma töötlemissuutlikuse, eriti arvutuskiiruse poolest.
Superarvuteid hakati looma 1960. aastatel, Seymore Cray oli üks peamine superarvutite kavandaja Control Data Corporationis (CDC)[1]. 1972. aastal lahkus Cray CDC-st, et luua oma firma, Cray Research, mis võttis üle superarvutite turu, hoides superarvutamise esikohta 5 aastat (1985–1990). 1980. aastatel tuli turule hulk väiksemaid konkurente, kuid paljud neist kadusid 1990. aastate keskel toimunud "superarvutituru krahhi" käigus. Tänapäeva superarvutid on tavaliselt ainulaadsed lahendused, mis on loodud selliste "traditsiooniliste" firmade poolt nagu Cray, IBM ja Hewlett-Packard, kes ostsid paljud 1980. aastate arvutitega tegelevatest firmadest ja omandasid sellega vajalikud kogemused.
IBM Roadrunner
Veel protsessoritest
AMD mikroprotsessorid
- AMD alustas mikroprotsessorite tootmist 1995. aastal ja praegu on ta teine suurem mikroprotsessorite tootja Inteli kõrval.
- 1995 – tulid välja AMD esimesed mikroprotsessorid NX586, Am486 ja Am5k86. Nende sagedused olid vastavalt 133, 120 ja 100 MHz.
- 1996 – neile järgnes K5-seeria. Nende taktsagedus ei ületanud samuti 120 MHz.
- 1997 – ilmusid K6-mikroprotsessorid, mille taktsagedus ulatus 300 MHz.
- 1998 – tuli K6 uuendus, mis oli nimega K6-2 ja K6-3, mille taktsagedus ulatus 450 MHz.
- 1999 – loodi AMD K-7 Athlon, mida uuendati 2000. aastal nii palju, et taktsagedus ületas 1 GHz piiri.
- 2000 – loodi AMD K-7 Duroni mikroprotsessori, mis oli väiksema taktsagedusega, kui Athlon.
- 2000 – tuli ka AMD K6 2+ mikroprotsessor, mille taktsagedus oli juba 450–550 MHz.
- 2001 – tuli seeria mikroprotsessoreid: Mobile AMD Duron 450–550 MHz, AMD Athlon4 950–1400 MHz, AMD Athlon MP – 1000–1667 MHz, AMD Duron(Morgan) – 1000–1300 MHz, AMD Athlon XP – 1333–1800 MHz.
- 2002 – AMD Athlon XP said uuenduse nimega Thouroughbred, taktsagedusega 1466–2250 MHz.
- 2003 – loodi viimase AMD Athlon Xp seerias mikroprotsessor Barton, mille taktsagedus oli 1833–2166 MHz.
Inteli mikroprotsessorid
- 1970. aastatel alustati mikroprotsessorite tootmist ja selle aastakümne lõpuks said valmis 8086 ja 8088 mikroprotsessorid. Nende taktsagedus oli vastavalt 5 ja 10 MHz.
- 1982 – valmis 80286 mikroprotsessor, mille taktsagedus ulatus 12 MHz.
- 1985 – valmistati esimene 32-bitine mikroprotsessor 368DX. Sellele järgnes 1988. aastal 386SX. 386-mikroprotsessorite maksimaalne taktsagedus oli 33 MHz.
- 1989 – loodi 486DX, mille taktsagedus ületas 50 MHz.
- 1992 – loodi 486DX2, mille taktsagedus oli juba 66 MHz.
- 1994 – loodi 486DX4, mille taktsagedus ulatus kuni 100 MHz. DX4 oli ka 486-mikroprotsessori seeria viimane mudel.
- 1995 – hakati tootma Pentium Pro mikroprotsessoreid.
- 1997 – loodi juba uus multimeedia toetusega mikroprotsessor MMX, mis sai väga populaarseks. MMX mikroprotsessori taktsagedus ulatus kuni 266 MHz.
- 1997 lõpuks tuli välja ka Pentium II mikroprotsessor. Pentium II taktsagedus ulatus juba 450 MHz.
- 1998 – tuli Intelil välja Celeron, mis sai väga populaarseks, sest ta oli võrreldes Pentium II-ga hulga odavam.
- 1999 – tuli välja Pentium II järeltulija Pentium III. Pentium III taktsagedus ulatus 1999. aasta lõpuks kuni 733 MHz-ni.
- 2000 – loodi Intel Xeon taktsagedusega 1,4–5 GHz.
- 2001 – ilmus Intel Pentium 4 taktsagedusega 1,3–2 GHz.
Cyrix/IBM mikroprotsessorid
- 1993 – loodi esimene Cyrixi mikroprotsessor – 486DX4, teine seeria Cyrixil oli 5x86, mille taktsagedus küündis 233 MHz-ni.
- 1996–1998 tegi Cyrix 6x86 mikroprotsessorid, mille taktsagedus ulatus kuni 250 MHz.