Antiikkirjandus

Vana-Kreeka

Vana-Kreeka oli vanaaja maa, mida asustasid muinaskreeklased ehk hellenid. Maa hõlmas Balkani poolsaare lõunaosa, Egeuse mere saared ja Väike-Aasia lääneranniku.



Vana-Kreeka ajaloos eristatakse viit perioodi:


  • Kreeta-Mükeene periood, umbes 2000 eKr – 1000 eKr.
  • Tume ajajärk, umbes 1100 eKr – 800 eKr
  • Tsivilisatsiooni uus tõus aastatel 800 eKr – 500 eKr
  • Kreeka klassikaline ajajärk, umbes 500 eKr – 338 eKr
  • Hellenismiperiood, 338 eKr – 30 eKr.

Vana-Kreeka mütoloogia tähtsamad jumalad

  • Zeus (rooma mütoloogias Jupiter) – peajumal, taeva-, vihma- ja äikesejumal
  • Hera (rooma mütoloogias Juno) – Zeusi naine ja õde, taeva- ja abielu jumalanna
  • Poseidon (rooma mütoloogias Neptunus) – Zeusi vend, merejumal
  • Demeter (rooma mütoloogias Ceres) – Zeusi õde, vilja-ja põllutööjumalanna
  • Hestia (rooma mütoloogias Vesta) – Zeusi õde, kodukoldejumalanna
  • Ares (rooma mütoloogias Mars) – Zeusi ja Hera poeg, sõjajumal
  • Athena (rooma mütoloogias Minerva) – Zeusi tütar, tarkusejumalanna
  • Apollon (rooma mütoloogias Apollo) – Zeusi poeg, Artemise vend, valguse- ja ennustusjumal
  • Aphrodite (rooma mütoloogias Venus) – Zeusi tütar, armastus- ja ilujumalanna
  • Hermes (rooma mütoloogias Mercurius) – Zeusi poeg, teekäijate ja kaupmeeste jumal
  • Artemis (rooma mütoloogias Diana) – Zeusi tütar, Apolloni õde, jahi-, kuu- ja nõidusejumalanna
  • Hephaistos (rooma mütoloogias Vulcanus) – Hera poeg, tule- ja sepatööjumal
Big image

Vana-Kreeka teater


Antiikteater tekkis 6.saj eKr Vana Kreekas jumal Dionysose auks peetud pidustustest. Paljud antiikajal ehitatud teatrid on säilinud tänapäevani. Kõige populaarsemad žanrid olid komöödia ja tragöödia. Teatrit pidid kõik elanikud vaatama, olenematta seisusest. Antiikteater koosnes järgmistest: orkestra - ringi või poolringi kujuline näiteplats.

Big image

Vana-Kreeka kangelased


Kuulsaim Vana Kreeka kangelane oli Achilleus kes oli müütiline kangelane, sureliku Tessaalia kuninga, Zeusi lapselapse Peleuse ja surematu nereiidi Thetise poeg. Ta oli vapraim kreeklane Trooja sõjas ja ta on ka Homerose kirjutatud eepose "Ilias" kangelane.


Tuntud oli ka Herakles kellele Zeus oli ta isaks ja surelik naine Alkmene emaks. Ta oli maailma tugevaim inimene ja pärast surma tõsteti ta taevasse.


Prometheus oli kreeka mütoloogia titaan lapetose ja Klymene poeg, inimkonna kaitsja. Tõi inimestele tule, mille oli varastanud jumalatelt. Zeus karistas teda selle eest ta kalju külge sidudes. Prometheus õpetas inimestele paljut: õpetas loomi taltsutama, haigusi ravima ja tulega tööd tegema.

Vana-Kreeka filosoofid

Filosoof on mõtleja, kes tegeleb igapäevastest küsimustest ja tavalisest praktikast kaugemale ulatuvate põhimõtteliste küsimustega.


Kõige tuntumad filosoofid olid: Sokrates, Aristoteles ja Platon

Vana-Kreeka eeposed

Eepos tähendas algselt ulatuslikku luulevormilist jutustavat teost. Antiikaja eeposed olid kirjutatud heksameetris.


"Ilias" on vanakreeka eepos, mille autoriks peetakse traditsiooniliselt pimedat Joonia laulikut Homerost. "Ilias" on vanakreeka eepos, mille autoriks peetakse traditsiooniliselt pimedat Joonia laulikut Homerost.


"Odüsseia" on Homerosele omistatav vanakreeka eepos, milles kirjeldatakse Odysseuse eksirännakuid pärast Trooja sõda. Põhijoontes loodi "Odüsseia" ilmselt Mükeene ajastul, võimalik et mitmete paralleelselt tegutsenud laulikute-aoidide poolt. Tolle aja valitsejad muutusid pärimuses üleloomulike võimetega kangelasteks, nagu Herakles, Theseus, Agamemnon ja Menelaos. Eeposes kujutatav ühiskond on sugukondliku korra lagunemise astmel, orjanduslik kord ei ole veel täielikult välja kujunenud.

Vana-Kreeka mütoloogia

Vanakreeka mütoloogia ehk kreeka mütoloogia on Vana-Kreeka müütide kogum ehk mütoloogia. Need lood olid tuttavad kõikidele muinaskreeklastele. Kuigi mõned mõtlejad olid nende lugude suhtes skeptilised, olid nad rahvale rituaalide ja ajaloo allikaks. Muistsed kreeklased olid ühed suurimad müütide loojad Euroopas.


Sõna "mütoloogia" on pärit samuti kreeklastelt. Umbes 400 aasta paiku eKr mõtles Kreeka filosoof Platon välja sõna mythologia, et eristada jumalikest tegudest jutustavaid fantaasiarikkaid jutustusi tavapäraste ja üleloomulike sündmuste tõetruust kirjeldamisest.Kreeka mütoloogias olid jumalad antropomorfsed ehk inimesekujulised, kuid eelkõige olid nad universumi jõudude kehastused. Sellistena olid nad enam-vähem muutumatud. Kuigi nad mõnikord paistsid õiglastena, olid nad sageli väiklased ja kättemaksuhimulised.


Jumalate soosingu ärateenimiseks oli tarvis ohverdusi ja vagadust, ent need ei garanteerinud midagi, sest jumalad kaldusid meelt muutma. Jumalate viha oli kardetav ja ka nende armastus oli ohtlik. Kreeka mütoloogia on täis koletisi, sõdu, intriige ja jumalate sekkumisi. Probleeme lahendasid heerosed. Muinaskreeklased ei teinud selget vahet ajaloo ja mütoloogia vahel. Nad pidasid end müütiliste heeroste ja nende kultuuri otsesteks järeltulijateks.