Rootsi kroon
Rootsi Kuningriigi rahaühik
Rootsi kroon
Kroon võeti kasutusele riigitaalri asemel Skandinaavia rahaliidu loomisel 1873. Vastavalt lepingule käibis Rootsis, Taanis ja Norras sama raha. Rahaliit lagunes Esimeses maailmasõjas, ent kõik kolm riiki otsustasid säilitada rahaühiku nimetuse.
Traditsiooni järgi on ühekroonisel mündil esiküljel monarhi profiil ja tagaküljel Rootsi suur või väike vapp või Rootsi kuninga kroon (alates 2001). Mündil on ka kuninglik deviis.
Kuni 1942. aastani valmistati ühekroonised mündid hõbedast, seejärel kuni 1968. aastani biljoonist.
Rootsi suurim rahatäht
Kroon-euro
Vahetuskursid seisuga 8. august 2011: [1]
14. septembril 2003 korraldati Rootsis rahvahääletus küsimuses, kas minna üle eurole või mitte. Rahvas lükkas selle ettepaneku tagasi 56,1% vastuhäältega, kusjuures hääletuses osales 81,2% valijaskonnast.
Kuulsused rahatähel
Rootsis kehtib viis rahatähenominaali: [2]
- 1000 krooni, esiküljel Gustav Vasa (nii koos hologrammiga kui ka ilma kehtivad)
- 500 krooni, esiküljel Karl XI, tagaküljel Christopher Polhem (ainult koos hologrammribaga, vanad on kehtetud)
- 100 krooni, esiküljel Carl von Linné (ainult koos hologrammribaga, vanad on kehtetud)
- 50 krooni, esiküljel Jenny Lind (nii koos hologrammiga kui ka ilma kehtivad)
- 20 krooni, esiküljel Selma Lagerlöf (ainult väikesed lillad, vanad suured sinised on kehtetud)
Aprillis 2011 valiti aastatel 2014–2015 käibele lastavatele rahatähtedele:
- 1000 krooni: Dag Hammarskjöld
- 500 krooni: Birgit Nilsson, tagaküljel Skåne loodus
- 200 krooni: Ingmar Bergman, tagaküljel Gotlandi loodus
- 100 krooni: Greta Garbo, tagaküljel Stockholmi motiiv
- 50 krooni: Evert Taube, tagaküljel Bohusläni loodus
- 20 krooni: Astrid Lindgren, tagaküljel Smålandi loodus
Mündid[muuda | redigeeri lähteteksti]
Rootsis kehtib neli mündinominaali: [3]
- 10 krooni
- 5 krooni
- 2 krooni (harva, kuna pole juba aastakümneid välja lastud)
- 1 kroon
50-öörine münt on alates 1. oktoobrist 2010 kehtetu. [4]
Seb pank Rootsis
SEB Pank on Eesti suuruselt teine pank, mille omanik on Rootsi pank Skandinaviska Enskilda Banken (SEB). Enne seda, kui Rootsi pank Eesti panga kõik aktsiad omandas, kandis see nime Eesti Ühispank, seejärel SEB Eesti Ühispank.
Eesti Ühispank ühines 1998. aastal Tallinna Pangaga. Ühinenud pank võttis aasta jooksul üle mitmed Tallinna Panga klienditeenindusvõtted ning töötas välja must-kuldse firmadisaini. Eesti Ühispank võttis 1990ndate teisel poolel kasutusele telefonipanga, makseautomaadid ja internetipanga, mida peeti tollal Eestis mugavaimaks. 2000ndail aastail kasutas Eesti Ühispank pangakaartide esikülje kujundamisel tuntumate Eesti kunstnike maale, niisugused pangakaardid võisid käibel olla kuni 2007. või ka 2008. aastani.
Eesti Ühispangal oli Lätis tütarpank ja Leedus partnerpank Vilniaus Banka, mistõttu panga kliendid said teistes Balti riikides pangateenuseid soodsamalt kasutada.
Pärast kõigi Eesti panga aktsiate omandamist muutis emaettevõte SEB Panga firmadisaini kõigis Balti riikides ning nüüd on panga tunnusvärv heleroheline. Ajapikku on SEBi juhtimisstruktuuri muudetud, vähendades teistes riikides töötavate pankade iseseisvust ja koondades pangagrupi juhtimist Rootsi.