Refleksioon

Mis on refleksioon ja kuidas see välja näeb?

Mis on refleksioon?

Refleksioon on enesepeegeldus, mis aitab õpetajal analüüsida oma käitumise, uskumuste ja arusaamade tagamaid ning sellest lähtuvalt neid muuta või parandada. Refleksioon ei pea alati toimuma just klassiruumis, vaid seda saab teha igas eluvaldkonnas, igas olukorras.
Kujunevad uued teadmised, toimub õppimine ning oma käitumise muutmine.

Millal on refleksiooni vaja?

Refleksiooni on õpetajal pidevalt vaja, et professionaalselt kui ka inimesena areneda. Reflekteerida saab iga tunni järel, esitades endale küsimusi: "Kuidas läks?", "Mida saanuksin paremini teha?", "Mis läks hästi ja miks läks hästi?" Oluline on just keskenduda ka kordaminekutele, et ei tekiks allaandmise tunne - kõik on kogu aeg valesti ja kust peaksin muutmist alustama? Pigem tuleks välja selgitada, miks ja millal kõik sujub ning tehes järeldused, saab seda sama mustrit ka probleemide korral rakendada.
Kuna õpetajal on harva aega iga tunni järel olukorda analüüsida, võid reflekteerida ka ainult siis, kui esile kerkib mõni probleem (õpetaja või õpilaste motivatsioon langeb, õpilaste käitumine annab mõista, et midagi on õpetaja töös puudu, õpetaja enda suhtumine ei lase tööl sujuvalt jätkuda jne). Oluline on ka vältida emotsiooni ajel reflekteerimist - seetõttu ongi hea seda teha päeva, nädala vms lõpus.
Inspiratsiooniks ja lisainfoks vaata alljärgnevat esitlust:

Kuidas reflekteerida?

Reflekteerimisviisi saab õpetaja vabalt valida. Oluline on enesele selgeks teha, milline meetod kõige paremini sobib. Tehes pidevalt märkmeid, tähelepanekuid oma töö, käitumise ja suhtumise kohta, on eneseanalüüs kindlasti tõhusam.
Refleksiooniks sobib eriti hästi ka videolindistus - see annab kõige adekvaatsema info tunnis toimuva kohta ning annab võimaluse ka tagantjärele rahulikult oma tegevust analüüsida. Muidugi on abiks ka erinevad refleksioonimudelid (pildil Saka eneseanalüüsimudel)

- Refleksioon joonistusena

Kellele sobivad visuaalsed lahendused, saavad joonistades ehk kirjeldades oma probleeme mänguliselt, loovalt lahendada. Selleks võib:
  • Joonistada probleemne situatsioon, kujutades erinevaid inimesi, osapooli eri värvide, mustrite abil
  • Joonistada oma õpetajakarjäär teekonnana, tuues välja peamised õppimiskohad, arengud, mõjutajad ja sihid
  • Joonistada pilt endast - kuidas näed end õpetajana, millised on sihid, kuhu tahad jõuda ja millisena võiksid sind näha su õpilased (võib kasutada sõnapilve meetodit - abiks wordle.net)

Refleksioon - objektiivne või subjektiivne protsess?

Refleksiooni puhul on objektiivsus alati vaid osaline, sest oleme mõjutatud suhetest, tunnetest, maailmavaatest, kultuurist ja kogemustest. Paradoks seisneb selles, et me konstrueerime oma maailma refleksiooni kaudu, kuid see, kuidas ja mida me reflekteerime, on mõjutatud/tingitud meie taustast. Me reflekteerime alati läbi erinevate filtrite ja oleme valmis muutma vaid osakest endast. Seetõttu ongi refleksioon suures osas seotud meie valmiduse ja sooviga isiksusena areneda.
Kõik saab alguse eesmärgist ja tahtest - mida ja miks me muuta tahame!