Talurahva elu

Talurahva riietus

Eesti talurahva riietus

Riided,mida kandis talurahvas,erinevad meie tänapäeva riietest oluliselt.Riided olid tavaliselt kihelkonniti erinevad ja "disainitud" vastavalt elu- ja töökeskkonnale.Kõik riided olid valmistatud käsitsi ja kodus.Rõivad jaotati kolme suuremasse rühma:pidulikud rõivad,mida kanti pidupäevadel,tööriided,mida kanti iga päev ja käimariided,mida kanti natuke vähem pidulikel hetkedel.

Talurahva riietu suvekuudel ja talvekuudel

Mehed kandsid suvel linasest särki ja pükse ja jalas kanti õhukesi pastlaid või puukoorest tehtud viiske.Naistel oli seljas natuke pikem valge särk,mis oli kirivööga(1. pilt) kinni tõmmatud ja jalas olid sammmuti pastlad.Särki vahetati üks kord nädalas peale saunaskäiku.
Talvekuudel oli vaja,aga palju rohkem rõivaid endale ümber mässida,sest valitses kole külm.Sellel ajal kanti villaseid ja värvi-kirevaid rõivaid.Naised kandsid pikktriibulist seelikut,vestitaolist kampsunit ja pikka kuube.Abielunaistel oli kohustus kanda ka tanu ja põlle.Nende riiete peale käis ka veel sõba.Meestel oli särgi peale pandud veel jakk ja pikk-kuub(2.pilt),mis oli kirivööga kinni seotud.Meeste riietuse juurde kuulusid veel põlvpüksid ja sokid.Peakatteks oli vildist kaabu.