Refleksioon
Refleksioon on tagasipeegeldus iseendale
1. Mis on refleksioon?
Korthagen ja Vasalos (2005) kirjeldavad REFLEKSIOONI kui n-ö seestpoolt juhitavat õppimist, mille kaudu püüab inimene mõtestada oma kogemusi ja õppida, otsides sobivamaid lahendusi uuel moel käitumiseks. Refleksioon on seega protsess, mida võib kirjeldada kui mõtlemist oma mõtlemise ja käitumise üle.
2. Mida tavaliselt sisaldab reflektiivne mõtlemine?
* Tagasi vaatamine - tavaliselt mõnele asetleidnud sündmusele või ideele.
* Analüüsimine – vaatlemine erinevatest perspektiividest, soovides leida põhjendusi või lahendusi.
* Tähenduse leidmine – mida antud sündmus või idee minu jaoks tähendab.
Näide:
Tagasi vaatamine. Täiskasvanud õppija on soome keele tunnis. Tal palutakse hääldada sõna pölynimuri. Õppija on närvis ja hääldab selle valesti, mis kõlab nagu pölynimuuri. Hetkeks kohkub ta selle sõna imelikust kõlast ja soovib otsekohe oma vea parandada. Aga selle ajaga on õpetaja juba üle klassiruumi teatanud korrektse häälduse. Õppija tunneb ennast halvasti.
Analüüsimine. Õppija püüab leida põhjenduse oma halvale tundele. Ta analüüsib oma tunnet. Kuna ta on tulnud soome keelt õppima täiskasvanueas, siis soovib ta ise võtta vastutust oma vigade eest. Eriti sobib talle ennastjuhtiva õppija mõtteviis – avastan ise oma arenguvajadused. Kui õpetaja reageeris liiga kiiresti õppija valesti hääldatud sõnale, siis tekkis õppijal tunne, et ta on jälle põhikoolis ja õpetaja ei süvene õppija arengusse.
Tähenduse leidmine. Õppija teeb avastuse, et täiskasvanute koolitajana on vaja tegeleda oma reageerimise jälgimisega. Selline õpetaja, kes ei arvesta täiskasvanute koolitamisel sellega, et õppijad võiksid ise avastada oma nõrgad küljed, võib tekitada vastupanu täiskasvanud õppijates.
3. Refleksiooni tüübid
Üheks kirjanduses levinud viisiks on määratleda refleksiooni sügavuse alusel, millest lähtudes eristatakse refleksiooni tüüpe.
Van Maneni (1977) klassikaline refleksiooni tüüpide jaotus.
1. Tehniline refleksioon on kõige pindmisem refleksiooni tüüp, mille puhul sündmust ainult kirjeldatakse ja toimub olukorrale pealiskaudse hinnangu andmine.
Näide: Ma tulin täna koolist ja olin väsinud.
2. Dialoogiline refleksioon on sügavam kui tehniline refleksioon. Analüüsitakse püstitatud eesmärke ning saavutatud tulemusi, tuues välja põhjus-tagajärgede ning praktika ja teoreetiliste teadmiste vahelisi seoseid.
Näide: Mulle meeldivad rasked koolipäevad, siis tunnen pärast puhkusest tõelist naudingut, olgugi, et olen üsna väsinud. Kuid olin valmis selleks väsimuseks elukutset valides.
3. Kriitiline refleksioon on kõige sügavama refleksiooni tüüp, mille puhul analüüsitakse professionaalset tegevust sotsio-ajaloolises ja poliitilis-kultuurilises kontekstis, liikudes üksikutelt faktidelt teabe laiemale tajumisele, et ära tunda uskumusi ja arusaamu, millel reflekteerija tegevus põhineb - tegeleb ühiskonnakriitikaga.
Näide: Arvan, et väsimus pärast kooli on seotud sellega, et ma pole endaga rahul, kuna töö õpetajana seab meie ühiskonnas mulle aina kõrgemaid ootusi.
Allikas: http://reflektsioon.weebly.com/reflektsiooni-tuumluumlbid.html
4. Kuidas reflekteerida?
Dokumentatsioonivormiks sobib näiteks:
◆ tunnianalüüs,
◆ tundide või juhtumite kirjeldused,
◆ õpipäevik õpetaja märkmetega,
◆ õpilaste kunstiteoste kogu,
◆ tagasisideküsimustikud,
◆ videolindistus,
◆ pildid, skeemid, märkmed.
Dokumentatsioonile järgnev refleksioon on isiklik protsess, mis võib viia muutusteni nii professionaalses kui isiklikus arengus. Selle juures võib toeks olla abistavad küsimused või mõni refleksioonimudel.
5. Refleksiooni mudelid
- „SIBULA“ mudel refleksiooni tasemete iseloomustamiseks (refleksiooni aluseks)
- Gibbsi refleksiooniring (lisalugemiseks)
- Korthagen ALACT-mudel refleksiooni struktureeritud protsessi kirjeldamiseks (lisalugemiseks)
Allikas: https://tulevikuopetaja.hitsa.ee/moodul-v/refleksioon-opetaja-professionaalses-arengus/
Kasutatud allikad:
2. Pille Kriisa. Kirjalik reflektsioon http://reflektsioon.weebly.com/
3. Jane Remm. Seoseid loov kunstiharidus https://seoseidloovkunstiharidus.files.wordpress.com/2012/10/reflektsioonist2.pdf