REFLEKSIOON

Mida võiks sellest teada?

ALUSTUSEKS: KUIDAS REFLEKSIOONI DEFINEERITAKSE?

Refleksiooni peetakse protsessiks, mille puhul analüüsitakse ja mõtestatakse tegevust ning tehakse sellest järeldused ning millega kaasneb muutumisvajaduse teadvustamine. Analüüsitakse oma tegevuse aluseks olevad väärtuseid uskumusi ja arusaamu. Refleksiooni käigus kujunevad uued teadmised, toimub õppimine ja käitumise muutumine.


Refleksiooniprotsessis vaatame tagasi oma kogemusele ja mõtiskleme kogetu tähtsuse üle, püüame aru saada, miks tegevusel olid just sellised tagajärjed ja mida oleks võinud teisiti teha.

MILLISED ON REFLEKSIOONI EESMÄRGID?

Refleksiooni puhul võib välja tuua kolm peamist eesmärki:


  • olukordade analüüsimine ja nende tähenduse mõistmine
  • kogemustest õppimine
  • uute lahenduste leidmine ja nende rakendamine järgnevates sarnastes olukordades

KUIDAS PEAKS REFLEKSIOON TOIMUMA: KAS SELLEKS ON KINDEL KAVA?

Refleksiooni aluseks võib võtta erinevad mudeleid. Selleks võivad olla näteks:


  • Saka ringi mudel
  • Gibbs refleksioonimudel
  • ALACT-mudel


Vaata skeeme ja täpsemaid kirjeldusi allolevast galeriist!

Lisaks neile kolmele mudelile leidub muidugi veel ka teisi, mda võib leida kasutatud allikaid sirvides.

MIKS ON ÕPETAJAL OLULINE OMA TÖÖD REFLEKTEERIDA?

Õpetaja professionaalse arengu juures on refleksioon üks põhikomponente - see aitab õpetajal saada teadlikuks oma tegevuse tagamaadest. Õpetaja eneseanalüüs tõstab õpetaja kompetentsust ning laiendab professionaalset arengut. Refleksiooni abil mõtestab õpetaja ise oma kutsealast tegevust, määratleb arenguvajadusi ja kavandab enesetäiendust.

Refleksioon on õpetajaamet puhul oluline juba ka seetõttu, et õpetaja võib oma töös silmitsi seista väga erinevate juhtumite ja olukordadega, millel on väga erinevad põhjuseid.


Kui me ei reflekteeriks oma tegevust, siis me õpetaksime juskui pimedas - me ei teaks, kas me oleme efektiivsed ja kas me peaks oma õpetamises midagi muutma.