Arvutiviirused j a häkkerlus

Big image

Mis on arvutiviirus?

Viirus on arvutikoodijupp, mis kinnitab end programmi või faili külge, et arvutist arvutisse paljuneda ja nakkust edasi levitada. Viirused võivad rikkuda teie tarkvara, faile ning riistvara. http://www.ithooldus.ee/Kusimused-ja-vastused/mis-on-arvutiviirus

Mida teevad arvutiviirused?

Viirus on mõeldud häirima arvuti tööd, rikkuma kettale salvestatud andmeid, tekitama juurdepääsu õigusi teistele kasutajatele/häkkeritele, koguma paroole ja saatma neid edasining tegema muud sarnast. Samuti halvavad viirused arvutivõrgu tööd, tekitades üleliigset liiklust võrgus. http://www.ut.ee/et/3108

Kuidas levivad arvutiviirused?

Nad levivad koos failidega USB pulkadel ja CD-del, samuti arvutivõrgu kaudu e-posti teelvõi viirusesse nakatunud veebilehti külastades. http://www.ut.ee/et/3108

Kuidas hoiduda arvutiviirusest?

Kontrolli, et sinu Windows-il või ka muul operatsioonisüsteemil oleksid peal värskeimad paigad ehk update'id. Kasuta arvutis antiviirustarkvara. Suhtu umbusklikult failidesse mis on lisatud e-postile. Suhtu eriti umbusklikult failidesse, mida levitatakse interneti uudisegruppide (news) ja jututubade (chat) kaudu. Kasuta personaalset tulemüüri. http://www.ut.ee/et/3108

Mis asi on trooja (hobune)?

Arvutiprogramm, mis näib olevat kasulik, kuid tegelikult teeb kahju. http://ekaitse.ee/uldine/viirused-ussid-ja-trooja-hobused-mis-need-on

Mis asi on ussviirus?

Liik viiruseid. Uss ei vaja levimiseks üldjuhul kasutaja tegevust ning levitab endast võrkudes terviklikke koopiaid (võib ka muteeruda). Uss võib kasutada mälu või võrguühendust ning sellega põhjustada arvuti töövalmiduse kao. http://ekaitse.ee/uldine/viirused-ussid-ja-trooja-hobused-mis-need-on

Mis asi on botnet?

Botnetiks ehk robotvõrguks (robot network) nimetatakse küberkurjategijate poolt kontrollitavat arvutikogumit, mis, samal ajal kui pahaaimamatud omanikud mängivad, surfavad või muid igapäevaseid toimetusi teevad, pommitab mõnd veebiserverit tühiste päringutega, kuni see enam koormuse all vastu ei pea, serveerib porno- või piraattarkvarakollektsiooni, nakatab uusi arvuteid ja saadab laiali spämmi. http://www.arvutikaitse.ee/arvutikaitse-algtoed/botnet/

Mis asi on DDoS?

DDoS rünnak (Distributed Denial Of Service Attack) on pahatahtlik nn hajutatud teenusetõkestus ühe isiku või isikute rühma poolt, kui mõne ettevõtte serverile, ruuterile või arvutivõrgule esitatakse tuhandetest või kümnetest tuhandetest arvutitest massiliselt sisutühje kajataotlusi ehk ping-päringuid. https://arvutiturve.wordpress.com/2010/03/21/mis-on-ddos-kuberrunnak/

Mis asi on paanikatarkvara?

Scareware ehk Paanikatarkvara (mõnikord nimetatakse ka hirmutamistarkvara, hirmutamisvara, hirmuvara) on pahavara liik, mille paigaldamisel arvutisse hakkab see hirmutavalt kasutajat hoiatama, et arvutis on midagi väga korrast ära. https://arvutiturve.wordpress.com/2010/03/28/mis-on-paanikatarkvara-ehk-scareware/

Mis asi on pahavara?

Pahavaraks, ka kurivaraks nimetatakse sellist tarkvara, mida kasutatakse ilma omaniku teadmata tema arvutisse tungimiseks ja/või selle kahjustamiseks. http://www.arvutikaitse.ee/arvutikaitse-algtoed/pahavara/

Mis asi on võlts-tõrjeprogrammid?

Petis-, kelm- või võlts-tõrjeprogrammid ehk Rogue Security Software on tarkvaralised rakendused, mis turvalisuse seisukohast näivad olevat kasulikud, kuid tegelikult vaid simuleerivad pahavara eemaldamist ning ei paku üldse kaitset. http://www.arvutikaitse.ee/volts-turvaprogrammid-ehk-rogue-security-software/

Mis asi on keylogger?

Klahvinuhk (inglise keeles keylogger) on pahavara, mis salvestab inimese klahvi- ja nupuvajutusi. Tihti on eesmärgiks kätte saada konfidentsiaalset infot ohvri pangakontolt. https://et.wikipedia.org/wiki/Klahvinuhk

Mis asi on Backdoor e. Tagauks?

Backdoor (vahetevahel lahtikirjutatult Back Door) ehk nn tagauks on häkkimise vahend, mis võimaldab arvutisüsteemi luua turvamata sissepääsu, mis tagab teatud isikul, näiteks kräkkeril, salajase kaugjuurdepääsu arvutisse igal ajal, andes talle täieliku kontrolli kogu arvutisüsteemi üle. https://arvutiturve.wordpress.com/2010/03/21/mis-on-backdoor-ehk-tagauks/

Mis asi on rootkit?

Rootkit ehk käomuna on selline tarkvara, mis toimetab arvutis juurkasutaja (ehk administraatori) õigustes, tavaliselt operatsioonisüsteemi tuuma tasandil, hiilides niiviisi mööda operatsioonisüsteemi turvamehhanismidest. http://www.arvutikaitse.ee/arvutikaitse-algtoed/rootkit/

Mis asi on Nuhkvara?

Pahavara, mis paigaldatakse arvutisse ilma selle kasutaja teadmata ning on mõeldud tema tegevuste ja isikuandmete jälgimiseks ning arvuti kontrollimiseks. http://www.arvutikaitse.ee/arvutikaitse-algtoed/nuhkvara/

Mis asi on Õngitsemine e. phishing?

Phishing ehk andmepüük (hääldatakse nagu ingliskeelset sõna fishing – kalastamine ehk õngitsemine) on moodus arvutikasutajatelt välja petta isiklikku või finantsalast teavet petturlusega seotud meilisõnumit avades (tavaliselt manusena kaasalisatud faili avades või meilis oleval lingil klikates, mis suunab kasutaja osavalt võltsitud veebisaidile). https://arvutiturve.wordpress.com/2010/02/14/mis-on-ongitsemine/

Häkkerlus

Big image

Kes on häkker, kes on kräkker?

Häkker on arvutispetsialist, kes tegeleb aktiivselt ning süvitsi erinevate arvutisüsteemide uurimise, arendamise ja parendamisega.

Kräkker on isik, kes kasutab ära tehniliste süsteemide, eriti arvutisüsteemide ebakindlust või puudujääke viisil, mis on vastuolus seaduste ja moraalinormidega. https://prezi.com/gdfgnifd1u3h/hakker-ja-krakker/

Näiteid häkkerlusest e. mida häkkimise all mõistetakse?

Häkker (inglise keeles hacker) on arvutispetsialist, kes tegeleb aktiivselt ning süvitsi erinevate arvutisüsteemide uurimise, arendamise ja parendamisega; teda huvitab, kuidas süsteemid töötavad ning ta ajendiks ei ole omakasu. https://et.wikipedia.org/wiki/H%C3%A4kker

Miks häkitakse?

Häkitakse, sest see on häkkerite jaoks huvitav

Mõnele häkkerile on häkkimine hobi: nad häkivad, et teada saada, millistesse süsteemidesse nad pääsevad ja millistesse mitte.

Paljudele häkkeritele pakub mõnu ettevõte ja valitsusasutuste IT turvaspetsialistide ülemängimine. https://prezi.com/ekuf82lhkn_1/hakkerlus/

Milliseid programme (töövahendeid) häkkerid kasutavad?

Häkkerid kasutavad erinevaid programme ja algorütme et saada ligi keelatud andmetele ja varale. https://prezi.com/gdfgnifd1u3h/hakker-ja-krakker/

Kuidas kaitsta enda arvutit häkkerite eest?

Kasuta dünaamilisi tulemüüri kaitse. Kasutada WPA-D / WPA2 krüptimine. Ava manuseid usaldusväärsetest allikatest. Aktiivse viirusetõrje programm. http://www.articlesphere.com/et/Article/How-To-Protect-Your-PC-From-Hackers-/265089

Häkkerite kuulsamad saavutused

Häkkerid varastasid Belgia peaministri isikliku e-kirjavahetuse. Hiina häkkerid pääsesid ligi andmetele USA relvasüsteemide ehituse kohta. Hiina häkkerid varastasid Austraalia salateenistuse uue hoone joonised. https://prezi.com/gdfgnifd1u3h/hakker-ja-krakker/