Kaupmeeste elu keskajal
Thor Kaspar Marvet, 7.c
Keskaja kaupmeeste ülesanded
Nii valitsejad kui ka lihtrahvad vajasid asju, mida polnud võimalik kohapeal valmistada. Selleks olid olemas kaupmehed, nad toimetasid inimestele vajalikke kaupu, mis tihti tulid kaugetest maadest. Varakeskajal olid kaupmehed rändurid, kes liikusid ringi vedades kaupu ühelt maalt teise. Hiliskeskajal oli suurkaupmehest saanud kontoris istuja, kes jaotas tööülesandeid ja ajas äri agentide ja kirja vahendusel.
Kauplemiseks vajalikud teadmised ja oskused
Kaubandusega tegelemiseks oli tähtis hea haridus: keskaja kaupmehed pidid oskama paljusid võõrkeeli ja teadma võõraid kauplemistavasid. Samuti pidid nad teadma kurssi ja oskama arvutada. Kaupmehed pidasid oma äri üle arveraamatuid, nad suhtlesid äriparteritega kirja teel. Hiliskeskajal hakkasid kaupmehed õppima ülikoolides. Nad vahetasid mitte ainult kaupu, vaid ka teadmisi kaugete maade tavadest, keeltest ja kurssidest.
Elustiil
Kaupmeestele olid suureks eeskujuks aadlikud, nad üritasid elada sarnaselt aadlikele. Samuti korraldasid kaupmehed suuri pidustusi ning kandsid uhkeid rõivaid. Nad annetasid kirikule ja vaestele raha, lootes sellega välja teenida igavese elu.
Mõju ühiskonnas
Kaupmehi tauniti nende ahnuse ja saamishimu tõttu. Kaupmehed võisid olla ka petturid, kuna nad ostsid ja müüsid kaupa erinevate hindadega. Samas ei saanud keegi ka ilma nendeta, sest et inimestel oli vaja kaupu. Paljudes Euroopa linnades moodustasid jõukad kaupmehed valitseva kihi. Kaupmehed koondusid gildidesse ja vennaskondadesse. Need olid linna mõjukaimad ühingud.
Kasutatud allikad
7. klassi ajaloo õpik