Refleksioon

Mari-Liis Jaanson

Mis on refleksioon?

Refleksiooni defineeritakse kui aktiivset teadvustatud indiviidi tegevuse või tegevuse aluseks olevate väärtuste, uskumuste või arusaamade isiklikku või toetatud analüüsiprotsessi, mille tulemusel toimub indiviidi seni kasutatud lahenduste, strateegiate ja toimimise muutmine või säilitamine tuleviku arengut silmas pidades, kujunevad uued teadmised, toimub õppimine ja käitumise muutumine (Lepp, 2009).

Refleksiooni eesmärk

Refleksiooni eesmärgiks on analüüsi käigus muuta seni kasutatud probleemseid strateegiaid ja toimimismustreid kvalitatiivselt paremini toimivateks, tuleviku arengut silmas pidades.

Millal refleksiooni kasutada?

Refleksioonist võib rääkida kui tagasivaatamisest, analüüsimaks toimunud situatsiooni; kusjuures tagasivaatamine võib toimuda nii asetleidva situatsiooni ajal kui ka peale seda. Refleksiooniprotsessi tulemus peaks kanduma üle õpetaja tegevusse – oma töös tagasivaatamine ja mõtestamine, tegevuse analüüs peaks viima uuenenud tegevuskavani edaspidise tarbeks.

Refleksiooni etapid - Gibbsi refleksiooniring, 1988

Miks refleksioon on oluline?

Refleksioon on üheks võtmeteguriks õppimise ja õpetaja professionaalse arengu juures. See on enesepeegeldus, mis aitab õpetajal saada teadlikumaks oma tegevuse tagamaadest. Refleksiooni kaudu muudetakse teadvustamata teadmine teadlikuks, see aitab õpetajal analüüsida oma käitumise põhjusi ja paremini mõista oma professionaalset tegevust ning seda laiendada (Hoekstra & Korthagen, 2011, Marcos et al, 2009).

Refleksioon kui õpetaja kutsealane pädevus

Tegevusnäitajad:
1) reflekteerib oma õpetamist ning ainealast pädevust, kogub tagasisidet õppijate õpitegevuste ning -tulemuste kohta; kavandab muudatusi õpetamis- ja kasvatusprotsessis, määratleb oma koolitusvajaduse ja koostab enesearenduskava, arvestades ka kooli arenguvajadusi ja riiklikke haridusprioriteete; mõtestab oma rolli õpetajana ja analüüsib õpetajatöö põhiväärtusi, jagab neid kolleegide, õppijate ja lapsevanematega ühiste väärtushoiakute kujunemiseks; juhendab kolleege oma töö reflekteerimisel ja enesearendusvajaduse määratlemisel;
2) analüüsib õpiprotsessi, määratleb probleemid, sõnastab haridusuuringu (sh tegevusuuring) eesmärgi(d) ning kavandab ja viib läbi uurimistööd, kasutades sobivaid meetodeid ning arvestades valdkonna uurimistöö eetikat; analüüsib ja tõlgendab nii enda kui ka teiste uurijate uurimistulemusi ning rakendab neid õpetamise parendamisel ja enese arendamisel; üldistab, sünteesides oma uuringu ja teiste teadusuuringute tulemusi; juhendab kolleege uurimistööde kavandamisel, läbiviimisel ning tulemuste analüüsil ja tõlgendamisel; levitab pedagoogilist teadmust (teaduslikke seisukohti) õppijatele, lapsevanematele ja kolleegidele sobival viisil; juhendab kolleege uurimistöös ning retsenseerib uurimistöid; algatab ja juhib uuringuid;
3) jälgib, hindab ja väärtustab oma füüsilist, vaimset ja emotsionaalset tervist, tegutseb nende tasakaalus hoidmise nimel, optimeerides iseenda aja- ning energiakulu; otsib probleemide tekkimisel vajadusel abi kolleegidelt, mentorilt, organisatsiooni juhtkonnalt, tugispetsialistilt jt; märkab kolleegide probleeme, aitab neid teadvustada ja lahendusi leida, vajadusel koostöös tugispetsialistide ja/või organisatsiooni juhtkonnaga; osaleb kooli motivatsioonisüsteemide väljatöötamisel ja turvalise töökeskkonna arendamisel; märkab kolleegi edusamme ja tunnustab teda.

Allikas: www.kutsekoda.ee