Reis keskaega

Ajalugu 5.klass

Elu keskajas

Mul olid uhked rõivad nagu teistelgi. Rüütlid suhtusid naistesse austusega. Ma kõndisin ringi suures lossis. Tähtsate nägudega kõndisid rüütlid minust mööda. Just olid nad tulnud lahingust mille nad olid võitnud. Neil olid seljas soomusrüüd ehk turvised. Paljudel rüütlitel olid mõõgad aga mõnel oli ka piik. Rüütli peamised relvad ongi need.

Söömine

Juhuslikult kutsuti mind pidusöögile. Kui saabus söögiaeg siis tõid kannupoisid sisse aluseid ja lauaplaate ning nendest pandi kokku laud. Sellele laotati hinnalised laudlinad. Need olid nii ilusad valged, kuldsete ja hõbedaste tikanditega kaunistatud. Seejärel toodi sisse toole ja pinke ning palju muud. Lauavanem andis märku söögi alutamiseks. Kannupoisid tulid kaussidega mille sees oli vesi ning külalised loputasid oma sõrmed ära. Naised pidid istuma omaette lauas. Vaevalt oli söömine alanud, kui saali astusid moosekandid, flööti-, viiuli- ja trompetimänguga külaliste meelt lahutada. Selline söömaaeg kestis üsna kaua.

Rüütliturniirid

Igaüks puudutas odaga selle rüütli kilpi, kellega ta soovis jõudu katsuda. Enne võitlusi loeti ette turniiri reeglid. Rüütlid andsid tõotuse, võistelda ausalt ja pidada kinni reeglitest. Tõotust murdnud rüütlit ähvardati võtta relvad ning hobune ja kihutada häbiga turniirilt minema. Õnneks seda ei juhtunud. Võitlused kestsid mitu päeva. Esimesel päeval võisteldi ratsa, teisel jalgsi ja kolmandal päeval toimus võitlus lahinguplatsil. Kaotaja pidi loovutama võitjale oma relvad, soomusrüü ja ratsu. Mina vaatasin kõiki turniire. Need olid väga põnevad.