Tsunftid

12-13 sajand

Tsunftide milleks loodi tsunftid?

12.- 13. sajandil hakkasid käsitöölised erialade kaupa koonduma spetsiaalsetesse kutseühingutesse ehk tsunftidesse. See loodi eelkõige käsitööliste huvide kaitsmiseks ja konkurentsi kaotamiseks, et kõik käsitöölised saaksid endale ja oma perele elatist teenida. Selleks, et kõigile meistritele jätkuks linnas piisavalt tööd, määras raad kindlaks kui palju ühe eriala meistreid tohib linnas ametis olla. 14.- 15. sajandil tekkis tsunftisundus.

Seltsielu tsunftis

Tsunftides korrandati ka koosviibimisi seltskondlikuks läbikäimiseks. Tsunftides korraldati söömaaegu, pidustusi, koosolekuid ja matuseid. Tsunftid aitasid ka vaeseid, haigeid ja vanu tsunftikaaslasi jagades neile toitu ja raha. Igal tsunftil oli oma põhikiri ehk skaa, mida pidid kõik jälgima. Tsunftidel olid ka atribuutikad, nagu näiteks tsunftilaegas, kann, pitsat, lipud ja oma kaitsepühak.

Tsunfti langus

Pärast Prantsuse revolutsiooni kaotati kogu Euroopas järk järgult tsunftikord. Selle, ja vabrikutööstuse arengu, tagajärjel langes käsitööliste ühiskondlik positsioon, kutseoskused ja majanduslik kindlustatus. Arenev tööliskond nägi käsitöölistes konkurenti, nende mõjul võeti vastu iseseisvatele käsitöölistele kahjulikke seadusi.