Antiikkirjandus

Mattias Pärt, Norman Laidvee

Teater

  • Sai alguse Dionysuse pidustustest, u. 2500 aastat tagasi.
Dionysuse pidustused koosnesid:

-Tantsudest

-Lauludest (koorilaul)

-Muusikast

-Teatrist

-Visuaalsetest kunstidest

  • Teater koosneb orkestrast (ümmargune teatrilava) ja skeenest (telk, kus näitlejad said oma välimust muuta.
  • Laval olid näitlejad (2-3) ja koor.
  • Kuulsaimad näidendite kirjutajad olid: Aischylos, ("Aheldatud Prometheus", "Oresteia") Euripides, ("Medeia", "Elektras") Sophokles ("Kuningas Oidipus")

Big image

Mütoloogia

  • Loomismüütide järgi oli kõigepealt kaos
  • kaosest eraldus maa (Gaia) ja Taevas (Uranus)
  • Maa ja Taeva järglased olid Titaanid, kellest kõige noorem oli Kronos, kellest sai maailmaisand ja tema lastest ja lastelastest said kreeka jumalad
  • Jumalate elupaigaks on Olympus mägi
  • kreeklaste peajumal oli Zeus
Big image

Kreeka jumalad

  • Zeus-peajumal
  • Poseidon- mere ja muude veekogudevalitseja
  • Hades- allmaailmaja surnute valitseja
  • Hestia- koldejumalanna
  • Hera- taevakuninganna
  • Ares- sõjajumal
  • Athena- tarkuse ja mõistusejumalanna
  • Apollon- valguse ja päiksejumal
  • Aphrodite- ilu ja armastusjumalanna
  • Hermes- jumalate käskjalg ja kaubandusjumal
  • Artemis- jahija loodusjumalanna
  • Hephaistos- tule, sepatöö ja vulkaanide jumal
  • Demeter- vilja ja põllutööjumalanna
  • Dionysus- veinijumal
Big image

Trooja sõda

Trooja sõja põhjustas tülijumalanna Eris kes jäeti kutsumata merejumala tütre, Thetise, pulma. Ta viskas "tüliõuna" rahva keskele millel oli kirjas "kõige ilusamale" nõnda naised hakkasid vaidlema selle üle kes nendest kõige ilusam oli, nõnda nad läksid ilusaima mehe, Parise, juurde. Paris andis õuna Aphroditele. Aphrodite pani selle aja ilusaima naise, Helena, Parisesse armuma ja nad põgenesid koos Troojasse. Aga kuna Helena oli abielus antud ajal siis alustas ta abikaasa sõja, et enda naist tagasi saada.


Sõda kestis kümme aastat ning seal osales palju kangelasi, nagu Achilleus, Paris ja Hektor. Lõpuks otsustasid kreeklased üritada kavaluse abil linna vallutada. Nad ehitasid hiiglasliku puust hobuse, mis oli seest tühi, ning peitsid mõned oma vapraimad mehed selle sisse. Nad jätsid hobuse kaldale ning ise sõitsid laevadega merele, teeseldes lahkumist. Troojalased nägid hobust ja lahkuvaid kreeklasi ning arvasid, et kreeklased olid loobunud linna vallutamisest, naasnud koju ja jätnud neile kingituseks puust hobuse. Nad vedasid hobuse linna sisse ning tähistasid oma võitu. Öö saabudes väljusid hobuse sees varjul olnud kreeklased oma peidupaigast, avasid linnaväravad, et ülejäänud sõjavägi saaks linna tungida, ja panid linna põlema. Nüüd ei olnud troojalastel lootustki sõda võita, kreeklased vallutasid hõlpsasti linna.

Big image