Tööstuslik pööre Euroopas

Mari Mäe 8.b

Tööstuslik pööre – mis? kus? millal? kuidas? Levik?

Tööstuslik pööre, ehk üleminek käsitöölt mehhaniseeritud tootmisele sai alguse 18. saj. teisel poolel ja 19. saj. Inglismaalt. Hiljem asusid tööstusliku tootmise teele ka Belgia ja Põhja-Prantsusmaa.

Muutused põllumajanduses

Võeti kasutusele uued masinad ja uued tehnilised leiutised. Edusammud esinesid metallitööstuses. Hakati kasutama raudatra. Põllutööle aitasid kaasa külvi- ja viljapeksumasin.

Pildil Raudader.

Muutused transpordis

19. saj. algul edukalt katsetatud vedurit kasutati algselt kaevandustest söe vedamiseks. 1825. aastal esimene raudteeliin oli 6 km pikk ja see asus Inglismaal. 1830. aastal hakati raudteevõrku rajama paljudes Euroopa riikides. Raudteed, mille ümber kerkisid asulad ja tööstusettevõtted, said industriaalühiskonna transpordisüsteemi keskseks osaks, mille abil sai toorainet ja valmistoodangut ringi vedada.

Pildil esimene raudteeliin.

Elekter

Esimese patarei leiutas 1800. aastal Alessandro Volta.

Esimese elektrigeneraatori leiutas Michael Faraday. Elektrit hakati rakendama elektrijuhtmetega.

Esimene elektrilambi leiutas Thomas Alva Edison 1879. aastal.

19. saj. lõpul hakati elektrit kasutama tänavate valgustamiseks linnades.

Esimene röntgenitoru avastati 19. saj. lõpul Wilhelm Siemensi poolt. See pani aluse elektroonikatööstusele.

Esimese telegraafi leiutatas 1837. aastal Samuel Morse.

Üle aastate leiutati veel telefon, fonograaf, raadio.

Kinokunst sündis aastal 1895, kui Pariisi demonstreeriti esimest korda "elavaid pilte".

Pildil esimene

Alessandro volta

  1. Alessandro Volta sündis Itaalias 18. veebruaril 1745.
  2. Tema perekond olid aadlikud, kuid mitte rikkad.
  3. Kuni oma neljanda eluaastani ei rääkinud ta sõnagi ja tema pere kartis, et ta ei olnud väga intelligentne ja võib-olla rumal.
  4. Tema perekond tahtis, et temast saaks advokaat, kuid tema ise tahtis saada teadlaseks.
  5. Enne koolist lahkumist oskas ta juba ladina, prantsuse, inglise ja saksa keeli.
  6. Alessandro töötas 3 aastat eksperimentaalfüüsika õpetajana.
  7. Oli esimene inimene, kes isoleeris metaani.
  8. Avastas, et kui metaani õhuga segada, saab seda elektrisädemega plahvatada.
  9. Avastas "kontakt elektri", mis tulenes erinevate metallide puutumisel.

Kapitalism

Kapitalism on 19. sajandil välja kujunenud majanduslik korraldus, mis põhines ettevõtjate eraomandil, tööstuslikul tootmisel, palgatööjõul ja turumajandusel. Eelduseks oli turule orienteeritud tootmine. Tootmist arendasid jõukamad eraettevõtjad või aktsiaseltsiks liitunud eraisikud, kes olid huvitatud tootmisest saadavast kasumist. Tootmine põhineb enamasti vabal palgatööjõul. Kapitalism suurendas ühiskonnas ebavõrdsust, mistõttu kritiseeriti seda palju.

monopol

Monopol on tootmist ja turustamist valitsev suurettevõte või ettevõtete ühendus. 1890. aasta seadusega keelati monopolid ja kartellikokkulepped ning kehtestati seaduslikult tagatud konkurentsi põhimõte. Et säilitada konkurents ja stabiilsemad hinnad, oli USA valitsus sunnitud midagi ette võtma.

Tööliste võitlus oma õiguste eest.

Osa töölisi koondus 19. saj teisel poolel ametiliitudesse, et töötingimuste parandamise eest organiseeritult võidelda. Ametiühingud hakkasid ettevõtete juhtide eest streike korraldama. Streigist osavõtjate arv kasvas kiiresti üle kogu Euroopa. 19. sajandi lõpul andsid riikide valitsused välja töökaitseseaduse.

Lapstööliste töötingimused.

Laste varajane tööle astumine oli hädavajalik majanduslikel kaalutlustel. Lapsi rakendati põllumajanduses, käsitöös, kaevandustes ja teistes valdkondades. 8-10 aastastel lastel, kes palgati vabrikutesse ja kaevandustesse, olid peaaegu samad kohustused, mis täiskasvanutel. Lapsi plagati, sest neid oli kergem distsiplineerida ja neile sai vähem palka maksta. Laste tööpäevad olid sama pikad kui teistelgi, lapsed pidid sageli ärkama kell 3-4 hommikul ja töötama 11-12 tundi. 19. saj. teisel pooled oli laste vabrikutöö nii kritiseeritud, et paljud ettevõtted otsustasid nii noorte palkamise vastu.

Muutused linnaühiskonnas

Majandusliku arenguga kaasnes kiire linnastumine. Järjest rohkem inimesi koondus linnadesse, mis muutusid peamisteks tööstus- ja kaubanduskeskusteks. Räpased agulid korrastati ja elamistingimused muutusid paremaks. Linnadesse rajati veevärk, kanalisatsiooni ja linnaehitust hakati planeerima. Raudbetoonist sai uus ehitusmaterjal. 19. saj. linnaelu mugavusteks olid voolav vesi, vannituba ja WC, kuid elekter oli esialgu ainult vabrikutes. Linnade negatiivsed küljed olid aga kitsad korterid, kehvad sanitaartingimused eeslinnades, kus inimeste tervist ohustasid epideemiad, kuritegevus ja kerjamine.

Tööstusliku pöörde tagajärjed: positiivsed ja negatiivsed

Positiivsed:

  1. Rahvaarvu suurenemine
  2. Haridus levib
  3. Tarbekaubad kättesaadavamad
  4. Suurenenud tööviljakus
  5. Alandatud hinnad


Negatiivsed:

  1. Töötud käsitöölised
  2. Vabrikutes kehvad töötingimused ja palk
  3. Tööpuudus
  4. Masinate purustamine
  5. Lapsed sunnitud töötama