VIIRUSED

Eiko Murro

Mis on arvutiviirus?

1. Arvutiviirus ehk viirus on programm, mis on võimeline end iseseisvalt kopeerima ning arvutit nakatama.

Mida teevad arvutiviirused?

Rikub tarkvara

Mõningate programmide töö aeglustumine.

Enneolematute kahtlaste failide ilmumine.

Kasutuses oleva operatiivmälu suurenemine võrreldes tavalise töörezhiimiga.

Ootamatute erinevate video- ja/või heliefektide ilmumine.

http://www.ut.ee/et/3108

Kuidas levivad arvutiviirused?

Nad levivad koos failidega USB pulkadel ja CD-del, samuti arvutivõrgu kaudu e-posti teelvõi viirusesse nakatunud veebilehti külastades.

http://www.ut.ee/et/3108

Kuidas hoiduda arvutiviirustest?

Kasuta arvutis antiviirustarkvara.

Suhtu umbusklikult failidesse mis on lisatud e-postile

Kontrolli, et sinu Windows-il või ka muul operatsioonisüsteemil oleksid peal värskeimad paigad ehk update'id.

http://www.ut.ee/et/3108

Mõisted

a. trooja (hobune)- Arvutiprogramm, mis näib olevat kasulik, kuid tegelikult teeb kahju.

http://ekaitse.ee/uldine/viirused-ussid-ja-trooja-hobused-mis-need-on

b. ussviirus - ussid levivad väga kiiresti ja ummistavad võrke, pannes teid (ja kõiki teisi) ootama internetis veebilehekülgede kuvamist võib-olla kaks korda kauem.

http://ekaitse.ee/uldine/viirused-ussid-ja-trooja-hobused-mis-need-onBotnet-

c. DDoS-internetiliiklust korraldav seade, kas server või ruuter, koormatakse üle suure hulga päringutega

http://www.arvutikaitse.ee/arvutikaitse-algtoed/ddos/

d. Paanikatarkvara - liik kurivara (võlts-viirusetõrjeprogrammid jm), mille eesmärk on mängida kasutajate hirmudel, pannes neid ekslikult uskuma, et nende arvuti on nakatunud viiruse või mõne muu kahjurvaraga

https://et.wikipedia.org/wiki/Paanikatarkvara

e. Pahavara-mida kasutatakse ilma omaniku teadmata tema arvutisse tungimiseks ja/või selle kahjustamiseks.

http://www.arvutikaitse.ee/arvutikaitse-algtoed/pahavara/

f. võlts-tõrjeprogrammid - Need kuvavad ekslikke hoiatusi ja teateid, millega hirmutatakse kasutajaid, et nende arvuti on nakatunud ohtlikusse pahavarasse ning sellega püütakse meelitada antud

http://www.arvutikaitse.ee/volts-turvaprogrammid-ehk-rogue-security-software/

g. keylogger - Keylogger (nimetatakse ka klahvivajutuse puuraidur) on programmi arvutisse või mobiiltelefoni, mis salvestab klahvivajutused kirjutad

http://www.microkeylogger.com/et/what-is-keylogger.html

h. Backdoor e. Tagauks - on häkkimise vahend, mis võimaldab arvutisüsteemi luua turvamata sissepääsu, mis tagab teatud isikul, näiteks kräkkeril, salajase kaugjuurdepääsu arvutisse igal ajal, andes talle täieliku kontrolli kogu arvutisüsteemi üle.

https://arvutiturve.wordpress.com/2010/03/21/mis-on-backdoor-ehk-tagauks/

i. Rootkit - Rootkit ehk käomuna on selline tarkvara, mis toimetab arvutis juurkasutaja (ehk administraatori) õigustes, tavaliselt operatsioonisüsteemi tuuma tasandil, hiilides niiviisi mööda operatsioonisüsteemi turvamehhanismidest.

http://www.arvutikaitse.ee/arvutikaitse-algtoed/rootkit/

j. Nuhkvara - on tarkvara, mis kogub arvuti kasutaja kohta isiklikku infot ilma sellest kasutajat selgesõnaliselt teavitamata

https://et.wikipedia.org/wiki/Nuhkvara

k. Õngitsemine e. phishing - on moodus arvutikasutajatelt välja petta isiklikku või finantsalast teavet petturlusega seotud meilisõnumit avades (tavaliselt manusena kaasalisatud faili avades või meilis oleval lingil klikates, mis suunab kasutaja osavalt võltsitud veebisaidile)

https://arvutiturve.wordpress.com/2010/02/14/mis-on-ongitsemine/

HÄKKERID

Kes on häkker, kes on kräkker?

1. häkker - on arvutispetsialist, kes tegeleb aktiivselt ning süvitsi erinevate arvutisüsteemide uurimise, arendamise ja parendamisega; teda huvitab, kuidas süsteemid töötavad ning ta ajendiks ei ole omakasu

2. Kräkker - kes kasutab ära tehniliste süsteemide, eriti arvutisüsteemide ebakindlust või puudujääke viisil, mis on vastuolus seaduste ja moraalinormidega (omakasu saamiseks, huligaansuse ajendil, pahatahtlikkusest jm).[1]

https://et.wikipedia.org/wiki/Kr%C3%A4kker

https://et.wikipedia.org/wiki/H%C3%A4kker

Miks häkitakse?

Lõbu pärast

Raha teenida

Oma poliitilist sõnumit edastada