Voltaire

Miriam ja Lisett

-

Francois- Marie Arouet, tuntud kui Voltaire, sündis Pariisis a. 1694 ja suri a.1778. Ta oli prantsuse valgustatud kirjanik, ajaloolane ja üks valgustusliikumise juhtkujudest. Ta sai tuntuks näitekirjaniku ja poeedina. Oma elu jooksul avaldas ta mitu teost, näiteks "Zadig", "Candide" ja "Fanatism". Mehe teoseid loeti kogu Euroopas ja tema ideed olid laialdaselt levinud tänu salongidele, kus arutati erinevaid valgustusideid. Voltaire toetas valgustatud absolutismi, mis oli riigivalitsemisvorm, mis tekkis 18.sajandil, kus kuningale kuulus absoluutne võim valgustuslike reformide elluviimiseks ja ühiskonna hüveolu suurendamiseks. See oli tema arust ideaalne poliitiline reform: filosoofide ja kuningate liit.

Voltaire lahendus oli võimutäiuse andmine valgustatud monarhile, kes õiglusest lähtudes oleks olnud riigile ratsionallne juht. Ta arutles oma teostes tihti selle üle, kumb riigivalitsemisvorm oleks kellegi riigile parem: kas vabariik või kuningriik?


Filosoof pidas kirjavahetust Friedrich Wilhelm'iga, kes oli Preisimaa valgustatud monarh, kuid nende vahel tekkisid lahkhelid, kui kuningas hakkas oma võimu kuritarvitama ega lähtunud üldistest moraaliprintsiipidest ning riigi heaolust.

Voltaire´i arvas, et just aadlike võim takistas ühiskonna ümberkorraldamist ja et reformide mitteteostamine polnud valitseja süü.


Filosoof Voltaire arvas, et kirik oli süüdi inimkonna allakäigus oma ususõdade ja ketserite jälitamisega.Üks tema kuulsamaid ütlusi oli: "Kui Jumalat poleks olemas, tuleks ta välja mõelda.". Voltaire küll uskus Jumala olemasolu, kuid tema arvates ei sekkunud Jumal igapäevaellu. Filosoof arvas, et mõistus peaks olema vaba usulistest eelarvamustest, et inimene on ratsionaalne olend, kes suudab oma peaga mõelda ja sai niimoodi kiriku üheks suureks vastaseks.

Big image
Big image