REFLEKSIOON
Isiklik vaade
Kuidas refleksioon toetab enesearengut?
Enesepeegeldus aitab õpetajal saada teadlikumaks oma tegevuste põhjustest, analüüsida neid ja paremini mõista oma professionaalset arengut.
Süvaõpe eeldab eneserefleksiooni, mis aitab kogemusi tajudes neid mõtestada läbi mille toimubki õppimine ja enesearendamine.
Teadmiste kinnistamine toimub läbi pideva reflekteerimise, kus võrreldakse ja kasutatakse uusi teadmisi koos varasemate teadmistega.
Süvaõpe eeldab eneserefleksiooni, mis aitab kogemusi tajudes neid mõtestada läbi mille toimubki õppimine ja enesearendamine.
Teadmiste kinnistamine toimub läbi pideva reflekteerimise, kus võrreldakse ja kasutatakse uusi teadmisi koos varasemate teadmistega.
Kuidas refleksiooni läbi viia (õpilaste seas) ülesandena?
Reflekteerimiseks ülesandena on mitmeid võimalusi:
- Kokkuvõtete kirjutamine - õpilastele saab anda ülesandeks kirjutada näiteks mingisuguse materjali kokkuvõte andes ette mingi kindel parajalt lühike sõnade arv, mis näitab, kas õpilane on suutnud materjalist selle kõige olulisema välja noppida või mitte.
- Mõttekaardi koostamine - hea refleksiooniülesanne õpilastele, mis aitab korrastada ja süstematiseerida õpitud materjali sisu.
- Eneseanalüüs - parim variant refleksiooniks, mida saab paluda õpilastel teha pärast mingi tegevuse läbimist, mis võib olla seotud mõne praktilise tegevusega. Hea mõte on ette anda küsimused, mis tagavad eneseanalüüsi vajaliku suuna.
- Lausete lõpetamise meetod - antud ülesandes antakse ette mingid lõpetamata laused sõltuvalt teemast või sellest mida tahetakse reflekteerida (nt tahan edasi uurida veel... , arusaamatuks jäi... jne) ja õpilastel palutakse need vastavalt oma kogemustele siis lõpetada.
- Õpimapp - võib lasta koostada töömapi, näidismapi, arengumapi või veel näiteks temaatilise mapi, mis täidavad eesmärki toetada õppija õpi-, töökogemuste ja -tulemuste refleksiooni, et tuua välja õppija tugevad ning nõrgad küljed, omapära.
Millistest komponentidest koosneb refleksioon?
Refleksioon on abiks probleemsete juhtumite lahendamisel. Sellest tulenevalt eristatakse üldiselt kolme erinevat tasandit:
- "mis on probleemiks?" - tegevuse, käitumise ja keskkonna kirjeldus,
- "kuidas see juhtus?" - hinnangute andmine ja põhjuste leidmine, mis aitab olukorda analüüsida ning teha järeldusi,
- "miks see juhtus?" - sügav enesepeegeldus, mille käigus seotakse kogemus oma väärtustega uurides tõekspidamisi ja oma seisukohta.
Neljandaks oleks kasulik refleksiooni puhul mõelda ka selle sihipärasusele, olukorra parendusele, arengule ning sellest õppimisele. Refleksioonil peaks olema tulemus.
Õpetajad on juhid, miks on refleksioon väga tähtis element heaks juhiks olemisel?
SELF-REFLECTION: Harry Kraemer Leadership Insights
Kare Anderson on the Importance of Self-Reflection