Sigridi e-õppija lugu

Sissejuhatus

Näen, et sissejuhatuseks peaksin rääkima sellest, mis tunnetega ma sellesse ainesse "sisenesin".

Alguses ei olnud ma ausalt öeldes sellest ainest väga vaimustatud. Nimelt just sellepärast, et varasemalt ei ole mul sellistes ainetes, kus on mingil määral ka e-õppe meetodit kasutatud, hästi läinud. Mõtlesin et ei tea kuidas ma küll selle ainega, mis on täielikult e-õppe põhine, hakkama saan. Ja kui arvestada veel sellega, et ma ei olnud eelmine aasta selle sama ainega hakkama saanud, siis väljavaated rahuldavaks või heaks soorituseks tundusid minu jaoks suhteliselt olematud.

Samuti ei olnud minu jaoks varasemalt e-õppe meetod küll õppimist põnevaks teinud ja seega nende kogemuste põhjal ei olnud ma uudishimulik ka selle aine suhtes

Algus ei olnud minu arvates paljulubav.

Minu emotsioonid e-õppes

Lisaks tundsin veel selliseid tundeid nagu saamatuse tunne ; olen uhke ; ma saan loota toetusele

Üllatused ehk mida ma sellest ainest oodata ei osanud

Mind üllatas heas mõttes see, kui hästi võib toimida suhtlus õppejõuga läbi e-keskkonna ja kui kui hästi võib ka õppejõu poolset toetust läbi virtuaalse keskkonna tunda. Kuigi mina isiklikult ei näinud kordagi aine õppejõudu, siis sellegi poolest tekkis mul tunne, et ma võin julgelt abi ja nõu küsida. Suhtlemine oli lihtne ja vaba," virtuaalne õhkkond" oli isegi meeldivam, kui seda on olnud õhkkond mõnes auditoorse õppega aines on olnud.

Üllatusin ka selles, kui kiiresti võib virtuaalses keskkonnas rühmatöö tegemine toimuda, kuigi virtuaalses keskkonnas on mõnes mõttes suhtlus piiratud. Näiteks kui mul oli koos oma rühmaliikmetega jäänud töö tegemine suhteliselt viimasele minutile, siis sellegi poolest saime me oma ühise töö õigeks ajaks valmis. Olen mõelnud, et selliste olukordades aitavadki siiski töö valmis saada võib olla tänapäeva ühiskonnas esinev eluviis. Eluviis mis soodustab e-keskkonnas õppimist- praktiliselt igalpool on Wifi, paljudel on nutitelefonid ja sülearvutid, ning inimestel on harjumus koguaeg virtuaalset keskkonda jälgida, selle "sees" olla.

Mina kui e-õppija

Olen selle aine käigus märganud, et e-õppijana olen ma tagasihoidlik ja üksinda tegutsev. Tagasihoidlik olen ma olnud just erinevates aruteludes, foorumites ning siis kui ma kirjutangi, positan kuhugi midagi, siis tavaliselt see ei ole olnud mu vabast tahtest. See tuleb mul siis lihtsalt pingutades, mitte aga loomulikult. Võib olla tuleb see sellest, et ma ei ole harjunud ka muidu oma mõtteid, tundeid ja arvamusi avalikult läbi e-keskkonna teistega jagama. Ma tunnen, et ma ei ole hea kirjalikus eneseväljenduses ja seega eriti rõõmsalt ma kuskile ei kirjuta.

E-õppijana olen ma ajaplaneerijana veel algaja. Kui postitati uus ülesanne ei hakanud ma seda kohe tegema, isegi siis kui mul oli sel ajahetkel just vaba aega.

Mulle kui õppija meeldis väga, et iseseisvate tööde vahepeal tuli õppejõult meeldetuletusi ning tähelepanekuid. See aitas hästi nö teemas püsida ning meeles pidada, et selline aine on ka sinu kui õppija elus. Sest kuna virtuaalses keskkonnas on nii palju infot ja koguag uueneb midagi, siis võib tõesti kiirel eluperioodil selle info tulva keskel ununeda, et osaled selle kõige keskel ka mingis aines, mis toimub e-õppena.

Motivatsiooni lisasid mulle kui õppijale ka põnevalt ja esitatud tagasisided, kus oli tõesti rakendatud e-keskkondade poolt pakutavaid eripäraseid võimalusi.

E-õppijana olen enda arvates suhteliselt kaalutlev, seda just uute keskkondade ja vidinate puhul. Mulle ei meeldi teha igale poole uusi kontosi, pigem meeldivad mulle sellised keskkonnad kuhu saab logida näiteks Facebookiga sisse. Keskkondade,vidinate ja sotsiaalsete võrgustike kasutamise puhul olen ma väikse ampluaaga. Mul läheb ka alati aega enne kui uue keskkonna,vidina omaks võtan ja seda kasutama hakkan.

Minu mõtted iseseisvatest töödest

Iseseisvad tööd tegi minu jaoks huvitavaks avastamisrõõm. Praktiliselt kõik keskkonnad olid minu jaoks uued. Õppimisse tõi põnevust see, et alati oli kodutöö jaoks uus keskkond, mida sai hakata täiesti ise siis proovima.

Rühmatöö sujus mul oma rühmaliikmetega küll kiiresti, kuid minu arvates oleks võinud oll see rühmatöö püstitatud nii, et see oleks nõudnud veidike rohkem ühist arutelu ja ideede genereerimist. Meie rühmatöö läks minu arates aga nii, et mingit arutelu me maha ei pidanud, vaid töö käis ikkagi individuualselt nagu eelnevate ülesannete puhul oli toimunud, kuid nüüd postitasime me lihtsalt oma individuaalsed tööd ühe mõistekaardi alla.

Ülesanne, mis minu jaoks üllatavalt raskeks osutus oli see, kui pidime teistele esitlemise jaoks leidma ühe enda jaoks uue keskkonna,vidina millest oleks õppetöös kasu. Esiteks ma ei teadnud alguses, kuidas ja kust ma võiks selliseid keskkondi leida. Siis kui ma enda arvates jõudsin ideele, kuidas erinevaid keskkondi leida, siis jõudsin ma selliste keskkondade,vidinate nimedeni, mis olid juba üldse kinni pantud; nägid kujunduse poolest välja nagu oleksid viimati uuendatud 1995. aastal; polnud üldse huvitavad või olid tasulised. Aga mina tahtsin ju esitada sellist keskkonda, vidinat mis oleks nii kujunduselt kaasaegne kui oma idee poolest kasulik ja samas selline, mille kasutamisega,proovimisega saaksin ka hakkama.Seega oli mul ikkagi vaja uut strateegiat. Otsustasin et valin välja ühe keskkonna/vidinate valdkonna, et kas wikid, sotsiaalsed võrgustikud, blogid või midagi muud. Ning siis kui hakkasin ühe konkreetse valdkonna keskkondi otsima jõudsin ma lõpuks sellise keskkonnani, mida tahtsin ka teistega jagada. Aga kokkuvõttes kulus mul selle ülesande peale palju rohkem aega ja närve kui ma oleks osanud arvata.

Grupi mõju minu loo kujunemisel

Grupi mõju ei olnud minu jaoks selles aines suur.

Minul ei tekkinud grupitunnet. See võib olla tingitud ka sellest, et minu jaoks on antud õppegrupis olevad inimesed nö võõrad. Kui ma oleksin nendega kui õppimiskaaslastega varasemalt tuttav siis võib olla oleks siin aines ka grupitunnetus tekkinud, aga kuna nad on minu jaoks ikkagi suhteliselt võõrad ja see aine oli kestvuselt lühike siis see ei soosinud grupitunde tekkimist.

Samas teistest õppijatest oli minu õppimise jaoks abi sellest, et kui juhul kui mul oli millegi suhtes küsimusi, aga ma ise ei olnud taibanud õppejõult selle kohta küsida, siis keegi teine selle aine osalisest küsis selle kohta avalikult Facebookis ja nii jõudsid mitmedki vastused minuni ilma, et ma ise oleksin midagi küsinud.

E-õppe võimalused ja takistused

E-õppe võimalused

Näen et virtuaalses keskkonnas on palju võimalusi, mida kasutada õppimiseks. Nüüd kui olen selle aine läbinud ja näinud igasuguseid võimalusi mida e-õppe õppimiseks pakub, siis võin öelda, et ma usun et igat teemat saab käsitleda läbi e-õppe.

E-õpe pakub head võimalust, sinul kui õppijal, õppida oma aja planeerimist. Mis siis omakorda aitab kujuneda ka ennastjuhtivaks õppijaks. Kui oled ise avatud ja uudishimulik on võimalik leida väga palju erinevaid keskkondi ja vidinaid, mis teevad ka igava teema mänguliseks ja kaasahaaravaks. Virtuaalne ruum ei nõu eelnevaid teadmisi, et mingi teema kohta õppida, nagu seda teevad näiteks ülikoolid. Sõltumata asukohast, rahvusest, usulisest kuuluvusest ja muudest aspektidest on kõigil võrdne võimalus ja juurdepääs e-haridusele. Õppida saad just seda mida tahad, ja nii suures ulatuses kui seda ise soovid. E-keskkonnas on sul ligipääs ka sellisele infole, mida näiteks Eestis ei leidu (näiteks ei ole vastavat kirjandust).

E-õpe puhul saad kasutada olemasolevat aega tõesti ainult õppimise peale, selleks et õppida saaks, ei pea kulutama aega kuhugi klassiruumi kohale minemiseks. Seda rohkem aega jääb õppimisele.

E-õppe takistused

E-õppes võib minu arvates keeruliseks osutada järjepidevus, kui näiteks kohe mingist e-keskkonnast aru ei saa. Võib juhtuda et minnakse närvi ja "lüüakse käega". Loobutakse üritamast arusaada

Raske on minu arvates ka e-õppe puhul saavutada grupitunnet. Mina ei ole siiamaani üheski aines, mis on e-õppena olnud, tundnud grupitunnet ja kahjuks ei tundnud ma seda ka selles aines.

Kuhu edasi...

Ma üritan tulevikus mõne selles aines tutvustatud keskkonnaga ka tööd teha. Näiteks kooli tööde ja erinevate esitluste puhul. Olen väga uhke selle üle, et ma tean ja oskan kasutada erinevaid keskkondi, millest mu tuttavad üldse näiteks midagi ei tea. Mind motiveeribki näiteks neid keskkondi kasutama näiteks esitluste puhul see, et need kellele esitlus mõeldud on, ei ole tuttavad selle keskkkonnaga kus esitlus tehtud on. Ning üldse on minu jaoks motiveeriv kasutada selliseid lahendusi, mida teised suure tõenäosusega ei kasuta.

Selle ainega muutus ka minu arvamus e-õppest. Kui ma enne arvasin, et e-õpe on suhteliselt igav ja selline õppevorm, mis mind ei motiveeri, siis nüüd võin öelda, et mu arvamus on teise suunda liikunud. Kogesin et e-õpe saab olla motiveeriv ja huvitav ning ma saan küll e-õppes hakkama.

Minu loo telgitagused

Minu lugu kujunes kahjuks ilma webinarides osalemata ja nüüd avastasin, et ka ilma Twitteri säutsudeta.

Oma loo tahtsin kokku võtta just Smore`i keskkonnas, kuna tahtsin proovida mingit sellist keskkonda, kus ma pole veel varem midagi teinud. Samuti tahtsin ka esitlus vahendi poolest teistest erineda.