Kaupmehe ettevalmistus ja oskused

Iris-Gertrud Jussila

Mida pidi oskama ja milline olema edukas kaupmees?

Kaupmehe peamiseks vooruseks ei olnud tema päritolu, vaid tarkused ja oskused.

Et olla edukas kaupmees, pidi tundma võõraid olusid ja kauplemistavasid, valdama võõrkeeli, oskama arvutada ja pidada arveraamatuid ning orienteeruma erinevates vääringutes. Kaupmeeste tarvis koostati sõnastikke ja vestmikke. Näiteks Itaalia kaupmehed õppisid inglise ja saksa keelt ning hansalinnade kaupmehed õppisid vene keelt, et ajada äri Novgorodis.
Keskaja kaupmees oli nii uudishimulik kui ka tähelepanelik - ta ei vahendanud mitte ainult kaupu, vaid ka informatsiooni, kombeid, moodi, tavasid ja teadmisi. Veel pidi ta olema julge ning riskialdis. Vajaduse korral tuli tal end ja oma kaupa relvaga kaitsta. Kaupmees pidi olema ka kaval, et suurt kasumit teenida ja õigest kohast vahelt võtta.

Big image

Arvepidamine ja suhtlemine

Oma äri üle pidas kaupmees arveraamatuid, kuhu ta märkis üles majanduslikud kulud ja tulud. Lisaks suhtles ta ka palju kirja teel oma kaubapartneritega. Ühe Itaalia suurkaupmehe (Francesco Datini, elas 14.-15. sajandil) arhiivis on säilinud lausa üle 150 000 ärikirja. Ka Liivimaa hansakaupmeeste kirjavahetusi on säilinud ning neid säilitatakse Tallinna Linnaarhiivis.
Big image

Haridus ja ettevalmistus

Hiliskeskajal oli üha rohkem ülikoolis õppinud kaupmehi. Lisaks ülikoolile said noored kaupmehed kogemusi ka edukamate kaupmeeste juures sellina töötades ja neid abistades (sell - kaupmehe või apteekri abiline).