Arvutiviirused

Eluolu

Mis on arvutiviirused?

Arvutiviirus on programm, mis pole orienteeritud arvuti kasutajale ja mille tegevus ei lähtu arvutikasutaja huvidest. Viirus on mõeldud häirima arvuti tööd, rikkuma kettale salvestatud andmeid, tekitama juurdepääsu õigusi teistele kasutajatele/häkkeritele, koguma paroole ja saatma neid edasi ning tegema muud sarnast. Samuti halvavad viirused arvutivõrgu tööd, tekitades üleliigset liiklust võrgus.

http://www.ut.ee/et/3108

Mis viirused meil on?

  1. trooja (hobune)
  2. ussviirus
  3. botnet
  4. DDoS
  5. Paanikatarkvara
  6. Pahavara
  7. võlts-tõrjeprogrammid
  8. keylogger
  9. Backdoor e. Tagauks
  10. Rootkit
  11. Nuhkvara
  12. HIPS
  13. Õngitsemine e. phishing

Kuidas arvutiviirused levivad?

Erinevalt gripiviirusest levivad arvutiviirused igal aastaajal ja igasuguse ilmaga.Nad levivad koos failidega USB pulkadel ja CD-del, samuti arvutivõrgu kaudu e-posti teelvõi viirusesse nakatunud veebilehti külastades.
Paljud arvutikasutajad on ühel hetkel avastanud, et nende failid on rikutud ja andmeid ei saa enam taastada või käitub arvuti kuidagi kummaliselt ega lase igapäevast tööd jätkata. Tihti on selliste olukordade põhjustajaks arvutiviirused.

Peamised arvuti viirusega nakatumise tunnused on järgmised:

  • Mõningate programmide töö aeglustumine.
  • Enneolematute kahtlaste failide ilmumine.
  • Kasutuses oleva operatiivmälu suurenemine võrreldes tavalise töörezhiimiga.
  • Ootamatute erinevate video- ja/või heliefektide ilmumine.

Ülaltoodud sümptomite, aga samuti ka teiste kahtlasteilmingute (ebakindel töö, sagedased iseeneseslikud restardid jms) ilmumisel arvuti töösse, soovitame viivitamatult teha oma arvutile kontroll viiruste suhtes.

http://www.ut.ee/et/3108#2

Viirusetõrje tarkvara

Oma failide kindlustamiseks ning tööaja mõistlikuks kasutamiseks tuleks arvutis kasutada viirusetõrjeprogramme. Need ei anna küll täielikku garantiid, et Su arvuti viirustest puutumata jääb, aga aitavad avastada enamikku praegu levivatest viirustest.

Eelmisest punktist pole mitte mingit kasu, kui antiviirus (viirusetõrje programm), mida kasutad, ennast vähemalt kord päevas uute viirusetunnustega ei uuenda, sest moodsad viirused levivad päevaga. Näiteks nakatas Nimda ühe ööpäevaga 2.2 miljonit arvutit. Viirusetõrjetarkvara tootjatel kulus paar-kolm tundi vajalike paranduste tegemiseks.

http://www.ut.ee/et/3108#4

Mida teha arvutiviirustest hoidumiseks ?

Kontrolli, et sinu Windows-il või ka muul operatsioonisüsteemil oleksid peal värskeimad paigad ehk update'id.

  • Kontrolli, et sinu arvutis oleks lubatud Automatic Updates. Selleks ava Control Panel-is Automatic Updates ja veendu et seadistustes oleks valitudAutomatic (ei kehti domeenis olevate arvutite kohta).


Kasuta arvutis antiviirustarkvara. Viirustõrjetarkvara on programm mis kontrollib arvutis olevaid faile ja kaitseb süsteemi viirusesse nakatumise eest. Tartu Ülikoolis kasutatakse viirustõrjetarkvarana Symantec Endpoint Protection-it ja selle eellast Symantec Antivirus-t. Juhendi viirustõrjetarkvara installeerimise kohta leiab aadressilt.


Suhtu umbusklikult failidesse mis on lisatud e-postile ja seda isegi juhul, kui saatjaks on tuttav inimene. Tegemist võib olla hoopis tema arvutisse pesa teinud viirusega. Kui kirja sisus ei ole kenasti maakeeles öeldud, miks on kirjaga kaasas mingi fail ning et see on tõesti saatja sügavalt isiklik soov, et sa selle avaksid, siis parem helista ja küsi üle. Ise e-kirjale faili lisades pane kindlasti kirja ka omasõnaline kirjeldus, millised failid ja miks lisasid, siis on teistel julgem tunne.

http://www.ut.ee/et/3108#3