Kõrtsid
Aksel Joonas Luik
Kõrtside ajalugu
Esimesed teated kõrtsidest pärinevad aastast 1280 Tallinnas, maakõrtse aga hakati ehitama alles 15.saj. Kõrtse hakati rajama teede serva, turukohtade juurde ja asulatesse, sakste ja teiste rikkamate inimeste poolt, et kergelt raha teenida. Neid rajati umbes iga versta taha. 17.saj lõpuks oli peaegu igal mõisal üks kõrts või rohkem. Kõige rohkem kogusid nad popularsust 19.saj. kandis. On eeldatud, et sel ajal oli Eesti kubermangus peaegu 1500 kõrtsi. 20.saj. aga maakõrtsid suleti viinamonopoli seaduse tõttu.
Kõrtsides käimine
Kõrtsides käisid enamasti talupojad, aga ka muu talurahvas. Talupoegade jaoks oli see hea koht kus sooja saada ja puhata keset oma rasket teed. Muu talrahvas käis seal lihtsalt, et natuke midagi hamba alla saada või et inimestega suhelda. Tihti peeti ka kõrtsides pidusid ning kõrtsi juures oli tavaliselt kas tuleplats või külakiik. Kõrtsid kogusid populaarsust kuna need olid peale kirikute peaegu ainukesed kokkusaamispaigad. Hiljem sai kõrtsidest tähtis osa ühiskonnast.
Mida kõrtsides pakuti
Nagu enne mainitud käisid paljud kõrtsis puhkamas ja söömas. Kõrtsid pakkusid head ja sooja öömaja karge Eesti kliima käes. Eriti vedas talupoegadel, kui nad nad endale mõne ahjupealse koha suutsid leida kus oli mõnus ning soe magada. Teine asi mille jaoks kõrtsis käidi oli viin. Viin pakkus sooja nendele kes olid väljas külmetanud. Muidugi pakuti ka õlut, aga see polnud nii kange ega pakkunud palju sooja. Kõrtsides sai ka süüa lihtsamaid talurahva toite nt paljud teravilja toidud ja liha.
Arhitektuur
Algselt ehitati kõrtsid rehielamu eeskujul. Kõrts koosnes tallist, kerisahjuga kõrtsitoast ja maja otsas asuvatest kambritest. Suuremates kõrtsides olid aga ka maja ees sammastega ulualused ja tallis asus roovialune. Kambrites ning kõrtsitoas olid kasutusel klaasaknad. 18.-19.saj arenesid välja väga omapärased ja pikad (30-50m) kelpkatusega kõrtsihooned, kus asusid ka ruumid sakste jaoks, eraldi talupoegade kõrtsituba, kõrtsmiku eluruumid, letikamber ja mantelkortsen-köök.