Refleksioon
Millega on tegu?
Mõiste refleksioon tuleneb ladina keelest, kus sõna reflectere tähendab akent, tagasipööramist, tagasipeegeldamist. See on aktiivse mõtlemise tulemusel toimuv probleemi lahendamisele suunatud teadvustatud (või ka teadvustamata) analüüsiv mõtlemine oma mõtlemise ja käitumise üle (Reid (1993).
Mezirow (1991) eristab 3 tüüpi refleksiooni:
1. Sisu ehk „mida?” Mida tunnen, mõtlen, tajun ja teen.
2. Protsessi ehk „kuidas?” Kuidas tajusime, mõtlesime ja tegime.
3. Eeldus ehk „miks?” Miks me just nii tajusime, mõtlesime, tegime.
Korthagen ja Vasalos (2005) ehk "SIBULA" mudel
- KESKKOND – Millega ma kohtusin? Millega end sidusin?
- KÄITUMINE - Mida ma teen?
- PÄDEVUS, OSKUSED – Milles olen pädev, hea?
- TÕEKSPIDAMISED, USKUMUSED – Mida ma usun?
- IDENTITEET- Kes ma olen (oma tööga seoses)?
- MISSIOON – Mis mind inspireerib? Mis on minu üldisem olemus? Mis annab tähenduse ja olulisuse meie tööle ja elule?
Hatton, Smith (1995) erinevad refleksiooni tasemed
1. Kirjeldav refleksioon – sündmuste reflektiivne kirjeldus, otsitakse põhjusi, kuid raporti või kirjelduse vormis, võidakse näha ja välja tuua ka teisi võimalikke vaatepunkte.
2. Dialoogiline refleksioon – astutakse sündmustest tagasi/eemale ja uuritakse ja mõtiskletakse iseendaga koos sündmuste põhjuste üle, tuuakse välja teisi vaatenurki, analüüsitakse, ollakse kriitiline.
3. Kriitiline refleksioon – sündmuse põhjuste uurimine laiemas sotsiaalses, eetilises, moraalses ja ajaloolises kontekstis (Hatton, Smith 1995).
Mis on refleksioon minu jaoks?
See on vajalik tagasiside õpilasele, mis peab toimuma õppetöö käigus ja õppetöö järgselt. See on lahutamatu osa õppimisest ja läbi selle saab õpilane õppida oma headest ja veadest.